Ujumine

Praegune tase KROOLIS(eilsete andmetega:D):

Tehnika vilets.
Hingamine paigast ära.
25 meetriga tõmbab kahtlaselt hingeldama, pulsi üles ja hapnik saab otsa.
Awkward(kohmetu, isegi ebamugav) ujumine.

Muidugi konna ja selili on mõnus ujuda praegu :D

Kokkuvõtteks kõik vilets.


Eesmärk suveks:

Tehnika parem.
Ujun 500 meetrit nagu nipsti ära, vajadusel rohkem.
Ujudes olen mugavustsoonis ja hingamine paigas.


Jaa kuna kõik nii trööstitu ei näiks, siis vaadake allpool olevaid ilusaid ja õpetlikke videoseid :D

Popovi tehnika.


Kuidas hingata...


Vot kui ilus, Phelpsi tehnika.


Martin pead rohkem pingutama..




Offtopic. Olen koguaeg eraelu teemalisi poste või juttu üritanud eemale tõrjuda. Siis täna teen väikse erandi. Ühesõnaga Melissa(nimi muudetud toimetuse anonüümsuspoliitika alustel :D ) - sa oled fenomenaalne.



__n_ Phil! :)


Puuti ärr..

Tiit ja Teet

See laul hakkas meeldima ja iga aasta on ülikõva :D

Seis, tagant poolt lugedes sieS.

Jap, lood om nii

Seis on selline, et joosta ei saa. Pole seda terve kuu saanud ja ei näe hetkel ka midagi helgemat tuleviku osas. Tuleb vist ikkagi retsiks hakata. Seega hakkan tegema seda mida saan. Spordi poole pealt näeks potensiaali ujumises, ja suusatamises, muidugi tehnika pool on neis ikka suht olematu. Esimese juures ei ole hingamine paigas ja teise juures oskan aind pm paaritõukeid. Ahjaa viimase jaoks pole ka lund :D
Selline näeb välja rets



Praegu keskendun õpingutele ja leidsin veel ühe vaba aja sisustamise võimaluse.


Alljärgnevat videot ei soovita väga konservatiivsetele inimestele...

Rogain

Kunagi on ikka esimene kord, mul oli selleks siis 2 oktoober 2010.
Esmakogemuse kätte saamiseks sebisin ennast Ottase ja Keio teami. Kahe selle sügise maratonijooksja punti siis, Ottas on veel vana rogainikunn ja Erna võitja. Ja nagu aru sain, siis oli neil plaanis võistelda hea koha eest. Huvitav :)

Paar päeva enne uurisin mida rogainile kaasa võetakse ja kuidas teised rogaini blogis kirjeldanud. Ise võtsin toiduks 2 geeli, 4 müslibatooni, 2 vorstivõileiba ja šokolaadi. Seda kõike uue camelbackiga - ülihea asi! Kasutasin kõik ära ja vett kulus 4l kanti.

Enne starti:
8:30 saime kohe kaardid, sörkisime auto juurde ja igaüks planeeris oma raja varianti. Ottas leidis kohe mitu varianti ja ühe väga hea variandi, mille ka käiku võtsime. Keio sai terve raja planeeritud, aga vist mitte kõige parema. No mul ei edenenud üldse, teatud punktide järel jooksis aju kokku :D Ottase variant nägi ette alguses raba punkte ja lõpus Hatiku kiireid maastikke omade valikuvõimalustega kui peaks ajapuudus tulema.
rohelisega plaanitud rada, pruunikaga tegelik variant

Peale starti kujunes grupp kellel oli alguse variant sama. Pulss läks kohati võistlustempo lähedale :D Mul oli samm kerge ja enesetunne super. Reha ja Shved tegid sümboolse vahe sisse, siis tulime meie ja taga Eensaared. Peale mõningaid punkte mõõdusid Eensaared, Silver tegi komplimendi Ottasele, kuna tal oli madala sammuga jooksustiil. Arvatavasti minu kui ka Keio jooksustiil sai kriitikat, põrkavaks jooksusammuks nimetati seda. Ise mõtlesin, et wtf, ma terve elu nii jooksnud, et kas tõesti tasub kasutada rogainil madalat sammu.

Kõik sujus hästi kuni rabani, kus selline umbes 8 minutine "äparadus" tuli. Isegi vana kala Ottas vangutas pead ja ei oskanud suurt midagi kosta. Nii jõudsid Eensaared järgi, üks punkt rohkem võetuna ja ka Liblik oma paarilisega(neil vist mingi muu variant aind). Edasi läks kiirus jälle üles, rahvast oli siin metsas palju. Tihti hõikasin Ottast, et eest ära ei läheks, kuna Keio maadles oma kossipaeltega ja võis meid silmist kaotada.

Edasi sujus kõik normaalselt, vahepeal mõnitasin oma paarilisi lausega, et millal siis jooksma hakkame :D Samas mainisin, et mul võib peale paari tundi raskeks minna.
Otenis tankisime oma camelbacke ja laksasime edasi. Tihti üritasin sügavamõttelist arutelu arendada. Mainides iga poole tunni tagant, et mul hüppeliigese kaitsed hõõruvad. Neid see teema vist väga ei huvitanud ja tihti leppisin monoloogiga. :D
Keio rääkis muidugi midagi Eensaartest, mägedest ja võistlusest nendega - mina vaikisin. Enne Mammastet saime tasuta mudaravi ja Mammastes saime tunda esimesi krampe.

4 tundi sai täis. Saime ka aru, et ajast hakkab puudu tulema. Siit edasi, aga hakkaski tempo ära vajuma, tihti lihtsalt kõndisime. Ottas vaevles krampidega, kasutas oma nõelu jälle, kuradi masohhist. Aga mis sa teed, kui miski muu ei aita. Õnneks mul eriti probleeme polnud krampidega. Keiol läks jalalaba krampi või miskit? Kui mingi 1h 30 min oli jäänud, panime jälle punuma, et ikka 8 tunni sisse saada. Keevitasime. Umbes sellel ajal hakkasin oma põrkava jooksustiili tagajärgi tundma, põlved tegid järjest enam valu. Kohati läks jooksusamm ebardlikuks lonkimisjooksusammuks, eelviimast punkti võttes tõmbasin kanna kuidagi imelikult ära. Peale seda olin nagu värdjas :D Okay päris hullu ei olnud ja mida lähemale finišile jõudsime seda rohkem ma tempot lisasin. Sain pulsi isegi võistlustasemele, kuniks führer mind tagasi oma punti kutsus.

Kohaks oli meil 22. Kolmestest teamidest teised :P

Mõnus rada ja ilm. Arvasin, et enam nii pikki otsi ei taha teha, meeldib pigem selline keskmaajooks. Samas 8 tundi pole ka veel midagi väga vastukäivat. Äkki järgmine aasta uuesti.

Jooksuvorm oli sügisele vastav, hea. Rajal ei läinud kordagi väga raskeks ja arvan, et oleks suutnud ka kogu 8 tundi joosta. Kevadel võiks vorm juba midagi sellist olla ;)

Õhtul seltskonnaga jälle sauna, trepist liikusin ainult külg ees alla, ülla-ülla, põlvede pärast.

Nüüd käsipalli vaatama

Heartbeat

Hommikul, peale eilset rebastepidu, ärgates olin ma veel täitsa elus. Või noh, selline piiri peal tunne oli... Loodan, et peale Rogaini on ka elusolendi tunnused alles.

Üks asi on kindel: dehüdratsiooni oma uue camelbackiga küll kartma ei pea.

Sergio uut camelbacki testimas

Natuke tõsisemalt.
Tahaks teada ka mis tunne on peale 8 tundi jooksmist(juhul kui jookseme enamus ajast). Siiamaani pikem jooksutrenn/võistlus on mul 3 tunni kanti olnud ja seda üle eelmine sügis, lõpus olid jalad ikka pakud mis pakud.... Õnneks ei pea kaua ootama. :)


Kui vahepealne nädal välja arvata, siis olen suhteliselt järjepidevalt lõuatõmbeid(akadeemilises keeles: rippes kätekõverdusi. :D ) teinud. Suvine üllatuslik 17 lõuatõmmet tekitas uudishimu, et mis oleks mu lagi selleks eraldi treenides. Muidugi selle teada saamiseks oleks vaja jälle võistlusmomenti ja segaseltskonda! Any volunteers? :D

Tahan täiega trenni teha, tahan arenguhüppe jooksmises teha, tahan erasmusega Saksamaale minna, tahan enamus ajast õnnelik olla(koguaeg ei saa ju õnnelik olla), tahan tark olla, tahan reisida, tahan pidutseda ja elu nautida! Tahan veel seda, teist ja kolmandatki. Kahju, et mõned mu soovid pärsivad teisi soove, aga pohh*i. Täitsa vastuvoolu ma enda arust ei sõua. kuradi krt küll

Luban, et järgmine nädal hakkan õppima!
haha

viimane nädal

Ütlen ausalt ära, kordusõppuste asemel käiksin 100 korda meelsamini treeninglaagris. Suht igav nädal ja kardetud keberniidi asemel oli midagi muud. Võllid olid palju leebemad ja sõbralikumad kui ajateenistuse ajal. Kuigi siin leidus ka erand, pataljonis tuli tegemist teha ühe "übervõll" jorsiga. Täielik m***. Huvitav, et üks tüüp võib jätta sellisele üritusele nii negatiivse mälestuse. Suutsin ka seekord enda keelt taltsutada, aga kas peaksingi?

Peale kordusõppusi sai käidud Suunto Gamesil punkte panemas/võtmas ja tsillimas sõpradega. N5 seeria NATO kuivtoidule tegin lõpu vedela leivaga. Märksõna: Ilus ilm!
Kopra seltskond on üle prahi onja, saime võistluste korraldamisega ilusasti hakkama. :D







Mõlemal õhtul käisin seltskonnaga saunas. Jälle mõnus, paljusid sõpru näeb ikka liiga harva...

Ei tea kas jään enne rogaini haigeks või nädalane ~6-7 tunnised uneajad märgi jätnud - pea lõhub ja sant olla. Igatahes lähen nüüd magama. Loodan, et jõuan see nädal tervena nii rebaste peole ja rogainile, esmakordne kogemus oleks selle viimasega.

Tänud Rainerile ilusate piltide eest :)
PILDID

Midagi positiivset lõppu:

SEB Sügiskepikõnd 2010

Laupäeval peale metsikut lõigutrenni sain kõne koos pakkumisega olla piimakombinaadi naistele bussijuhiks, et sõita pühapäeval sügisjooksule. No peale väikseid kõhklusi võtsin pakkumise vastu, no näeb vähemalt Maarjamaa ja Põlvamaa parimad jooksjaid;) ikkagi. Ja boonuseks teenib natuke taskuraha. Igaks juhuks võtsin ka tossud ja mõned hilbud kaasa, et äkki saab trenni teha või miskit. Tee peal jutu sees selgus, et üks naine ei tulnudki ja sain võimaluse tema numbri alt osaleda. ;)

Kuna Tallinnas oli ütlemata soe sai endale hääd lühikesed püksid ja särgi sebitud. Thx guys :)
Numbriks oli midagi veel metsikumat kui laupäevane lõigutrenn - mingi 13 3XX. Starti minnes kaie, et es maho ma nende naaste sekkagi - kel oll käro een ja kel oll kepi kään. Kuidagi sahker mahkerdades iks saie.


Võistlus oli midagi sellist(vaadake rainbow guy videot kui aru ei saa):

Whoa, that’s a full running competition all the way. Double running competition, oh my god. It’s a double Seb sügisjooks, all the way. Whoa that’s so intense. Whoa man! Wow! Whoa! Whoa! Whoa ho ho oh my god! Oh my god! Oh my god! Woo! Oh wow! Woo! Yeah! Oh ho ho! Oh my god! Oh my god look at that! It’s starting even to look like a triple competition! Oh my god it’s full on! 10 000+ people around meh! Oh my god. Oh my god. Oh god. What does this mean? Oh. Oh my god. Oh. Oh. God. It’s so profound, oh my god it’s so astonishing and awe-inspiring! Oh. Ah! Ah! It’s so beautiful! *Crying? Laughing?* *Pretty sure I am crying.* *Now I am laughing and crying.* Oh my god. Oh my god. Oh my god! Oh my god, it’s a double complete competition!

Oh.*Laughter* Oh my god. Oh my god, what does it mean? Did I really pass 10 runners? 100 runners? 1000 runners? Several thousand runners? Tell me. *Crying* Too much. Tooooooooooooo much! I don’t know what it means. *Laughter* *Heavy breathing* Oh my god it’s so gooooooooooooooooooood. Oh. Oh. Oh my god.


kas see keskmine on Lang? :)




Loodan ja arvan, et jookseks muidu 37min seda distantsi.

Naturgasmi asemel runorgasm. Mõnus elamus. haha