Heartbeat

Hommikul, peale eilset rebastepidu, ärgates olin ma veel täitsa elus. Või noh, selline piiri peal tunne oli... Loodan, et peale Rogaini on ka elusolendi tunnused alles.

Üks asi on kindel: dehüdratsiooni oma uue camelbackiga küll kartma ei pea.

Sergio uut camelbacki testimas

Natuke tõsisemalt.
Tahaks teada ka mis tunne on peale 8 tundi jooksmist(juhul kui jookseme enamus ajast). Siiamaani pikem jooksutrenn/võistlus on mul 3 tunni kanti olnud ja seda üle eelmine sügis, lõpus olid jalad ikka pakud mis pakud.... Õnneks ei pea kaua ootama. :)


Kui vahepealne nädal välja arvata, siis olen suhteliselt järjepidevalt lõuatõmbeid(akadeemilises keeles: rippes kätekõverdusi. :D ) teinud. Suvine üllatuslik 17 lõuatõmmet tekitas uudishimu, et mis oleks mu lagi selleks eraldi treenides. Muidugi selle teada saamiseks oleks vaja jälle võistlusmomenti ja segaseltskonda! Any volunteers? :D

Tahan täiega trenni teha, tahan arenguhüppe jooksmises teha, tahan erasmusega Saksamaale minna, tahan enamus ajast õnnelik olla(koguaeg ei saa ju õnnelik olla), tahan tark olla, tahan reisida, tahan pidutseda ja elu nautida! Tahan veel seda, teist ja kolmandatki. Kahju, et mõned mu soovid pärsivad teisi soove, aga pohh*i. Täitsa vastuvoolu ma enda arust ei sõua. kuradi krt küll

Luban, et järgmine nädal hakkan õppima!
haha