1500m keevitamist

Natuke muud juttu.
Sain neljapäeva õhtul 6 tundi und ja seda peale 3 h Eh mehi tuupimist/pressimist. Nagu arvata võis siis sundimisega head nahka ei tule, aine tuleb endale põnevamaks teha ja siis jääb ise-enesest meelde. Hommikul põrutasin Tartu, tegin eksami teooriaosa, ülesande ja õhtul sai alles suulist vastatud. Müstilisi küsimusi esitas ja mitu korda küsis, et kas ma vahepealsel ajal õppisin. Pidin tunnistama, et ei, sest peas oli juba ammu kõik sassis ja juurde õppimine ei oleks paremini mõjunud. Seega sain järjekordse d nagu donkey. Õhtul muidugi sai haavale veidi palsamit, seda jooksuvõistluse ja hüdromeetria eksami b nagu bad näol. E on muidu excellent, A on awful ja F on fuck, fail või perfffect. MS(mitte sooritatud) on Master of science. :D

Stardi eel:
Reedel õhtul toimusid Põlva Meistrivõistlused 1500 m jooksus. Õnneks mingit tagurpidi rabarberikoogi või muffini effekti ei tekkinud. Sõin 5 tundi enne võistlust ja paistis, et see sobis ideaalselt. Pikemal distantsil oleks vast tühja kõhu tunne tulnud. Seega üks tingimus oli täidetud - hää söögiaeg. Jooksuvormi kohta võiks õelda, et sessikohane. Sooja tehes oli kuidagi imelik, pulss oli sellise tavalise tempo juures juba üpris kõrge, ei tea millest? Kas vähesest unest või lämmatavast äikese eelsest ilmast? Vähemalt oli järgmine tingimus täidetud - korrektne soojendus. Nüüd võiski stardiga alustada. Joonele tuli 15 meest, 9 meeste põhiklassis. Teadsin, et Sander Linnus om 4:30 jooksnud 2 aastat tagasi. Renx oli jooksnud 4:40 kanti kunagi. Ise jooksin 2 aastat tagasi 4:45. Siis oli palju tundmatuid ja veel tuntuid Värska mehi stardijoonel.

NB!Mul võib ebakorrektsusi esineda, sest võistlus oli kiire ja kõik ei pruugi õigesti meenuda.

Võistlus:
Start käis ja nagu tavaliselt jäin ma pundis suht taha. Sealt pressisin ennast kolmandaks Sandri ja Eveni järele. Sest plaan oli järgmine: hoian esimeste taha ja lõppus keevitan ära - lihtne! :D Teisel ringil hakkas Sandri ja Eveni vahe kärisema, Timo(keegi Värska kergejõustiklane) ja Renx läksid Sandrile järgi. Ega siis midagi, panin ka järgi. Nüüd oli nagu mäluauk. Kolmanda ringil avastasin, et krt mu ees on ~15m vahe esikolmikuga ja kas lähevadki eest? Viimase ringi saabudes, nägin et ees kiirendati, proovisin, enda 5-ndat käiku(7-st käigust väga hea vormiga :D ;) ) ja see läks esimest korda sellel aastal sisse. Nii tulevikumees langes ja jõudsin Timole üpris lähedale. Ta vaatas siis aga korra üle õla ja lisas ka käigu, viimase 100m algul tundus, et ka Sander tegi käiguvahetuse. Sel hetkel jõudsin Timo selja taha ja võtsin isegi kõrvale(diagonaali) ja peenestasin! Juhtus see mis tavaliselt 100m-s, teatud kiiruse saabudes enam kiiremini ei liigu. Vaatasin nõutult jalgu ja siis nõutult taeva poole, ei tulnud imet seekord ja leppisin kolmanda kohaga.
Esikolmiku ajad umbes:

1 - 4:34:50
2 - 4:37:50
3 - 4:38:50

Arvan, et paljud ei olnud enda parimas vormis, kellele see oli juba mitmes ala sel päeval, kellele olid mahutrennide vaheline võistlus või lihtsalt treeningtsükli keskpaik.
Ise jään enda ajaga rahule, samas taktikaliselt tegin vea, lastes vahepeal liiga suure vahe esimestega sisse. Samas ei tea, kas see oleks täna päästnud?

Viimased 400 meetrit.

avamine

Nimelt sai esmaspäeval avatud rannavõrkpalli ja ujumise hooaeg. Võiks isegi õelda, et need on mu suve lemmiktegevused. Matšid olid eriti pingelised ja järgmine hommik oli tunda mõnusat valu üle kere.

Siis eile sai käidud ka Piigastes päevakul. Plaanis oli joosta tee-etappe peenestades. Mida ei olnud oli neid samuseid tee-etappe, aga see-eest oli kõvasti soid ja orienteerumist nõudvaid etappe. Seega muutsin plaani. Mõtlesin, et prooviks siis teha hoopis vigu minimaalselt. Erinevalt Pikakannu võistlusele kus oli harjumatu 1:15 000 kaart oli siin tegemist harjumatu 1:10 000 kaardiga :D Nimelt ei suutnud uskuda, et liigun kaardil kiiresti edasi, seega esimene punkt tuli juba kaarega ja kaardist mitte arusaamisega kätte. Edasi üritasin rahulikult punkte võtta ja kaardist aru saada. Sain, mingil määral.

Ainuke asi, mis häiris oli mu mõtlemine. Mõtlesin kõigele muule kui orienteerumine ja sellest aru sain, mõtlesin: "fakk, miks ma pean muudest asjadest mõtlema!?"
Kui aga üks rajal olija, noorem mees, mulle konksu võttis panin kiirust mano. See aga ei sobinud minu roostes orienteerumisskillidega, nimelt ühe tee peale jõudes kui olin jumala õiges suunas liikunud, vaatasin kompassiga tee suunda valesti ja hakkasin otseses mõttes pendeldama. Hea, et abi oli kohe võtta ja sain pendeldamise lõpetada :D

Edasi tulid head orienteerumisetapid, kus sai tihti seisatatud ja kAntrollitud. Suht hästi sai punkte nopitud, mõned muidugi suurema kaarega. Aga mis ühe punktiga juhtus oli täielik fiasko. Põllu pealt hea hooga metsa joostes, pidi olema rohelise sees orvandis punkt. Nii, ees jäljed läksid, roheline võsa tuli, nii kus on punkt? Otsin ja see mees otsib. Mõtlen oma vanade orienteerumiskogemuste peale. Sealt meenuvad ka teatud punktid hullu võsa sees, mis tuleb kammimisega kätte saada. nonii kammin võsa edasi. Punkti aga ple, nii mis nüüd teha? Üritan paika saada kindla orientiiriga, eeeeee, ei klapi kuidagi. Lähen põllu peale tagasi. Lähen uuesti peale ja rohkem lähemalt paremal olevast ninast. Ja peas juba ilmutabki midagi ja ütlen paarilisele: "Krt, valest kohast otsisime!" Punkt oli ilusa künka peal ja võrreldes eelmise võsaga ei vääriks see mets rohelist värvigi. Edasi lonkisin finišini, lõpus pingutasin ainult niipalju, et paariline mõõda ei läheks. :D

Koju jõudes, oli dead maroži tunne ja lubasin paaritunnise uinaku.

Tulemused : http://kobras.polvamaa.ee/files/temp-2010-06-08-results.html
Kaart : http://www.kape.ee/gadget/cgi-bin/reitti.cgi?act=map&id=215&kieli=


Tihti mõtlen, et mis seal Usas toimus. Praegu Sax ja Kassu on arvatavasti Nashville's sales schoolis. Ilm võib olla neil +30 kraadi ja õhuniiskus lämmatav. Õhtul mõtled, et miks silmad vesitsevad, aga krt higi ju silma läinud.

Päevaplaan võib olla selline:
Hommikul 6 üles > külm dušš > breakfast > bussiga kuhugi Schooli või University lähedale > 200-400? tudengit jooksevad võidu aulasse, kõigil 6-8? kilone kott seljas ja niggad vaatavad imestunult > esinejad, õpetajad, asjapulgad aulas > harjutavad väljas müügitekste > lunch otse lunchboxist(ehk natuke õunu, võib-olla sandwich - oma teha) > viimane esineja > tagasi Southwesterni peakontori juurde > võidujooks oma teami kohta > harjutatakse müügitekste > pimedus saabub, aga väljas ikka soe(mõnus) > teami mängud, et sidemeid luua ja team ühtne oleks > tellitakse soovi korral pizza või hiina toitu - jube head :D > pessu ja kell 10 magama. Järgmine päev sama ring.

Minu arvamus ja mõtted:
Selline ilm seal sobiks jube hästi puhkuseks ja mitte millegiks muuks. Saleschool pidi tekitama excited oleku sellest müügitööst(põhiliselt esinejate näol) - Minus ei tekitanud. See oli nagu usk mille pidi omaks võtma, et suvel edukas olla. Pizza ja hiina toit panevad suu vett jooksma. Ja kui 200-400 tudengit koos, siis võib kindel olla, et silmailu on tagatud :D

Nii, eh mehi eksam veel. Reedel saab tagurpidi kooki või muffinit.
Tööpõli ka ootab, kas midagi sellist?

1 vist veel

nojah.. kuna selgus on mu blogi lugejate seas ka üks Kõrgõzstani kodanik, selleks on Borati kasuvenna neljanda naise viies tüdruk, siis mõtlesingi paar rida inglise keeles kribada. Greeeiit Sakkseeesss!

Hellou!
So after todays Geotechnics exam, there's prolly one more to go and it's Structural mechanics I. Awesome? Dunno.

Meanwhile besides studying I did have some trainings, to retain the "not so good form or shape" because it's better than nothing. I also had one competition, which was "Klubide karikas" instead of "Põlva Sprint". The last was moved to July since lack of comptetitors or whatsoever :D Plan was to ran with good speed, that means no jogging or no max speed grinding till death. I ended up on third position of several competitors, 2 oldschool guys before me :). Made like 6-7 minutes mistakes on 7,1 km track, which is alot, but I was still kinda satisfied, because I was able to run with kinda high pulse whole race.
http://www.srd.ee/koop/results/2010_kkarikas_tava/_results1.htm#M21L

So siis oli ka kaks kõvemat pidu, millele loodan jätku, sünnipäev vajab tähistamist.
Põlvasse minnes lükkan vast kaardi ka rajaga. Selle sisu tõsisus sõltub aga tujust :D


Mis suvel plaanis:
1)tööle minna
2)ennast harida, erinevatel viisidel, vene keele võiks ära õppida!!
3)trenni teha ilma vigastusteta, kasvõi mingi taseme hoidmiseks ehk mõned võistlused sinna-tänna, nii orienteerumist kui ka jooksmist.
4)käin ära kordusõppustel, seoses ajateenistusega
5)naudin suve ja elu !
6)olen õnnelik! :D

And the Eurovision song contest winner iiiiis!?? AAAmerica.. USA!!!
http://www.youtube.com/watch?v=xC03hmS1Brk

Soovin edu Saxile ja Kassule kes lähevad/läksidki Usa-sse! Crazy stuff, crazy bros.
Smile, work hard and let sense of humor free onju :)

pikk jutt

Ülikoolis on jube kiireks ära läinud - loogiline, semestri lõpp ju läheneb. Sellest tingituna olen isegi osaliselt öise õppimisrežiimi peale läinud, et kursusetööd valmis saada. Näiteks teisipäeval lükkasin ehitusmehaanika raamiarvutusi kella poole neljani, hommikul loengus panin edasi, lõpuks sain tehtud ja arvestatud! Super!

Oma muljeid Tartu jooksumaratonist ei saanud kohe pajatama hakata. Kuna juba üleval mainitud põhjusele oli vaja ka tulemust seedida. Nimelt läksin plaanidega purustada 23,4km distantsi 1:30:00 piir. See oleks olnud vääriline tasu mu treeningutele, treenisin ju ainult selle võistluse jaoks ja enda kohta vägagi professionaalset...

Tahtsin, et tulemus ei jääks rumalate asjade taha. Seega tulin 3,5 tundi varem üles ja tegin endale tatraputru. Tõsi, see läks ütlemata raskelt alla, aga peaasi et suht õigel ajal sai söödud(kas ikka piisav ja kas õige toit?). Kodus said jalad teibitud ja erinevaid riideid kaasa võetud, sest ilm oli ütlemata muutlik, varasemad ilmateated ei pidanud paika. Koha peal sooja tehes, arvasin et vesti ikka ei pane ja läksin lühikeste pükste ja särgiga jooksma. Ilm oli 11 kraadi kanti, kohati kahtlaselt pilvine ja lõpuks tuli päike välja.

Stardis ei näinud Pulleritsu, kelle blogi saab aeg-ajalt külastatud ja kellega lubasin konkureerida. Küll nägin igasugu tippjooksjaid ja keenialannat, viimane oli küll lühikest kasvu, aga ai kui pikkade jalgadega. Proportsioonist väljas. Ja siis käiski start, võtsin kohe Kaupo Sabre tuulde, kes on aeglasem alustaja ja on olnud Põlvamaa parim sellel võistlusel. Jooksin tükk aega ta kannul, kuid rahva vahel sõeludes hakkas ta ikkagi eest ära libisema, ei tahtnud oma rütmi tema pärast ka ära rikkuda ja läksin endale sobiva jooksusammu peale. Mõtlesin, et jätangi sellise sümboolse vahe sisse ja viimasel 8 km lisan tempot ning väänan talle ära. Lihtne :D . Aga oh ei, peale esimest joogipunkti lagedal tõmbas piste sisse. Mõtlesin: "mida helli? Nõuu!! Batsemu?" ja langetasin tempot. Hoidsin kätt kõhul, et äkki tuul tegi liiga ja nüüd soojendaks või miskit. Jooksin valuga edasi, paljud mõõdusid, masendav. Tegin vahepeal sügavaid sisse- ja väljahingamisi, et äkki aitab. Jah, valu tasapisi taandus, aga hoo jätsin igaksjuhuks samaks. Hiljem kui parim eestlanna pundiga tuli, läksin kaasa, sest kaua ma ikka loksun? Tempo tundus selline sobilik ja lähenesime eesjooksjatele. Nii see kestis umbes 2 kmi kuni tundsin jälle pisteid. Krt, kas täna veel normaalselt joosta ka lastakse? Tükk aega edasi loksudes nägin ühte meest kes peksis oma reielihased. Haha, ma polegi ainuke kes hädadega võistleb :D ja hakkasin mõõduma. Ta aga ei tahtnud mind millegi pärast mõõda lasta ja lisas tempot, huvitav. Eks ma siis võtan konksu, saades ka ise indu tempo lisamiseks. Hakkasime, eespool olijaid püüdma ja teist aastat järjest oli ka Jaak Mae rattaga raja ääres. Ergutas meid - lahe! Ei tea mis värk oli, aga mees hakkas eest ära libisema. Huvitavalt kombel sain ta paar km edasi uuesti kätte ja läksin mõõda. Nii siis saabusidki need viimased 8 km kus pidin Kaupo Sabrele ära väänama, Kaupo oli arvatavasti umbes km eespool rahulolev muie näol. Lisasin törtsu tempot ja hakkasin võistlejaid noppima. Ühe sirge peal, aga tuli tagant kuuene rong ja ülla-ülla see samune reielihasemees nende seas. Läksin kaasa, tempo oli üpris kiire. Sellise tempoga aga hakkas pikapeale rong lagunema, nii et lõpuks oli rongi vedur üksi ees(vanem härra) ja mina 10 m vahega taga. Viimased kilomeetrid oli jäänud ja nagu eelmine aasta lendas üks eesti posti mees vinge hooga mõõda, siis veel tüüp kes ütles: "jõudu!". Viimasel kilomeetril reielihasemees hea hooga ja 500m peal mingi ratturi särgiga vend. See oli siiski viimane piisk mu karikasse ja haakisin taha. Viimasel kahesajal meetril leidsin rallikäigu üles ja kaks meest langesid. Rahvas imestas sellise tempo peale ja oli kuulda emotsioone. Lahe! Niinimetatud reielihasemees oli ka peaaegu langemas, aga arvatavasti rahva emotsioonid ja mu mootori hääl reetsid. Seega ta lisas tempot ja edastas mind sekundiga. Hiljem selgus, et tegemist oli Alar Savastveriga, kelle ees eelmine aasta lõpetasin. Veidi täpsemalt uurides ehk googeldades, selgus et tegemist on Tartu suusamaratoni esisaja mehega.

Paar mini peale finišeerimist hakkas jala laba valusaks minema, peale sõõmist juba lonkasin auto peale. Jalg tahab puhata. Vot!



Tulemuseks oli siis 1:33:55 ehk umbes 2 mini paremini kui eelmine aasta ja koht 5 võrra parem ehk 79-s. See on siis umbes-täpselt 4 min kilomeetrile 23,4 km kohta. Esialgu võis nagu rahula jääda, kuigi mida aeg edasi seda vähem rahulolu tunnen.
Või peaks siiski rahul olema, 2 nädalat enne starti jooksin 10km-st tempokrossi kõigest 47 mintiga!? Eelmine aasta oli aga super enesetunne ja ei pistnud.

Orienteerujatest oli Kenny ja Marek ~1:23:00 ajaga parimad. Arvan, et paljud eliidimehed jookseksid sinna kanti, mõni paremini mõni halvemini. Mitt võiks ka joosta, huvitav mis ulme aeg tal tuleks?

Praegu arvan, et loodetust kehva tulemuse taga on ikkagi väike treenitus. Eelmine aasta suvel olin Ameerikas - trenni ei teinud. Detsembri algul läks jalg kipsi ja paus tuli ka oma 2 kuud. Pistmise ja kehva enesetunde taha väga hullult pugeda ei saa, siiski mõned minutit võisid sinna minna. Kahju, et lennukust pole veel tunda saanud! Kas olen treeninud 1,5 kuud ikkagi liigagi intensiivselt enda kohta?

Järgmine aasta ei tohiks 1:30:00 alistamine keeruline olla kui leian motivatsiooni treenida aasta otsa ja vigastusi vältida. Siiski poleks see enam mu eesmärk. Eesmärk oleks palju kihvtim. Selleks peaks ma 5,2 km (~25 m langu) läbima alla 16:30. Utoopiline? Jah,aga eks näis.

Muidu peale Tartu maratoni olen liikunud nagu zombie, õppinud nagu hull. Siiski läksin ükspäev paarisorienteerumist proovima, sõber ja tervisesportlase Simmoga, kes omal ajal oli eesti parim noorlaskesuusataja ;) Talle täitsa meeldis orienteerumine, imestas aind, et kuidas ma veel seda kaarti jõudsin vaadata. Täpselt nagu sõjaväes kus Dmitri Borovik ei saanud aru kuidas nii kiiresti kõik käib või lahingpaariline kirjeldas orienteerumist kui arvutimängus kogetut. Lahe :D See-selleks, oleme nüüd Simmoga EPA kolmandad! Tulemused näitasid, et EPA-s ikkagi on orienteerujaid, mõtlesin et saab võidu vähese vaevaga, aga näed es saano!

Õhtul lubasin klubis mõned kangemad joogid ja lahjemad joogid. Sain käe valgeks ka sangpommi hoidmises, aga et ta peale 30 seki kohe nii raskeks läheb, poleks uskunud. Esialgu arvasin, et peale 30 seki, et hoian veel 3 korda niikaua. Pettumus missugune.

Kes tahab ennast harida.
Pistmine:
http://www.kergejoustik.ee/content/index.php?option=com_content&task=view&id=321&Itemid=95

Toitumine:
http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/sportlasetoit.htm

Törts huumorit.
Kaspar treenimas jooksumaratoniks, suht suured mahud, kibedad treeningminutid. Raske treeningul, lihtne lahingväljal!


Kaarel valmistus väikeste mahtudega, aga selle sekka olid laulutrennid, kus kopsud said vatti. Spetsialt(IT alal kahjuks/õnneks :D) andmas nõu.


Läksin suuremate mahtude peale. Lävisin erinevate spetsialistidega ;)


Mitte huumor, selle aasta treening.
Kaspar: "jo, suuska oli 48km
jooksu olen üldse üle kuu vist teinud
max mingi 25 päeva ja kokku siis umbes 240km....näiteks"
Tasuks 308 koht, 1:45:56, esimest korda

Kaarel: "oh jumal! no ma panen väga huupi...
2010
suuska - 50 km
jooksu - 200 km"
Tasuks 289 koht, 1:44:42, teist korda

Mina: "Umbes 300 km suuska, jaanuari lõpust saati. 1,5 kuud jooksu, umbes 420km."

Kus too kann nii prink om?

Samal ajal kui Pullerits jooksutrenne 4 min/km jookseb ja Serviti mehed grillides finaalmängudeks valmistuvad, olen otsinud vastuseid mitmele filosoofilisele kui ka praktilisele küsimusele. Nimelt pealkirjas olevale küsimusele on veel teisi, näiteks: "kus ta jooksuvorm nii si** on?" või "mis mul viga on?"

Igatahes tänu pakaselises Põhjas elavale sõbrale sai viimase kahe nädala treeningkava(ennem tegin oma äranägemise järgi)kokku pandud. Praegu seisuga on langenud trennide tagajärjel kaal juba kunagise kurnava kopsupõletiku aegse taseme lähedale, siiski pole jooksusammus seda kergust ega kiirust tulnud.

Vaatame, mida toob 9-ndal mail toimuv jooksumaraton. Praegu lähen teen 12km otsa, kus sees reipama sammuga lõike. Hiljem süvenen ehitusõpetuse majaprojekti, filosoofiasse ja hiina meditsiini.

Pulleritsu kihutab(kus mõnel on hea minek): http://suusk.blogspot.com/2010/04/pullerits-kas-jooksuvorm-koguneb-voi.html

Serviti grillimas(muhe): http://www.hcpolva.ee/?topic=844&doc=9361

Praegune jooksusamm: http://www.youtube.com/watch?v=VIwLWNEZtbc

Pilt spatmanile :D

Juubel!

Nimelt Jüriööga täitus mul sel aastal 20-nes jooksutrenn. Olen rahul, et niigi palju olen saanud treenida.

Jüriööst siis miskit. Plaan oli võtta liidergrupile konksu, teha puhas sooritus ja tunda mõnusat lennukust. Peale soojendust ja starti pandi kohe päris vinge hooga minema, kaarti jõudsin nii palju vaadata, et üle staadioni sillale ja teed mõõda punkti lähedusse. Lihtne?- tehniliselt küll, aga juba enne silda olin liidritest 50-100 m kaugusel, heast minekust ei si**agi.

Kas neljapäevane lõigutrenn oli liiast? Täitsa võimalik. Kas alustasin jooksutreeninguid liiga intensiivselt? Ei tea, samas võimalik. Kuhu oli jäänud teisipäevaku hea minek ja enesetunne (kus sai kõvasti tagasi hoitud)? Teisipäevakule :D

Igatahes, peale esimesi punkte polnud veel päris hull, sest Jaagup ja Tõnis olid näha, mis sest et eest ära jooksid :D Järsku olin aga üksi ja keevitasin omas tempos. Mõtlesin ühte punkti otse raiuda, päris hull võsa oli ja kaldusin umbes 50 m ära. Oli ka teisi ekslejaid ja mõne aja pärast saime punktile pihta, seda kahjuks juba järele jõudnud grupiga. Siis tuli väikseid etappe kus sai paljudest mõõdutud ja siis punkti otsides mõõda lastud. Jama. Otsustasin, et võtan Tiit Talile konksu. Siis saime paar punkti ilusasti. Ühe tee peal läksin jälle mõõda, vist kolmandat korda. Punkti minnes, aga sain jälle lüpsta. Nojah, edasi oli päris jooksukas ja väikse lõikega sain TT mõõda ja keegi võttis konksu. Viimaseid punkte võttes, aga hakkas taga jube palju valgust tulema ja keegi pani mõõda ja konksus olija talle järgi. Nad, aga lõikasid näppu, sain punkti enne neid. Samas ei jäetud jonni, väikse kaldumisega ühte punkti olin 2 mehega koos. Eelviimast punkti võttes olin teine, siis üks jooksis agressiivselt mõõda, lisasin ka ühe käigu. :) Jooksime kooli juures punavalgesse linti kinni ja siis hakkas peataolek. Õnneks väike pilk kaardile ja siis väikse maja suunas näitas punkti kätte. Panin ümber maja punuma ja silma nurgast nägin juba uut rongi lähenemas, aga polnud probleemi, sain esimesena grupist finišisse.

Kokkuvõtteks:

Negatiivne: Jalad jõuetud. Vigu ohtralt. Enda treeningkavas kahtlemine enne jooksumaratoni(äkki pole põhjust). Jalg teeb maastikul joostes valu(kaitsmed päästavad küll halvimast, aga valu tundmine pole ka õige). Kopra esimese teami järjekordne ebaõnnestumine.

Positiivne: Mõnus seltskond, lahe võistlus. Simpsoni lennukas osalemine. Teise teami seitsmes koht. :) Sain raja lõpus vanema generatsiooni härradest jagu. :D Leidsin naglikuid otsides uuemad ja paremad suusasaapad ülesse, mille see talv olin täitsa ära unustanud, kuid tundsin jubedalt puudust. :)

Hiljem saab ehk mingi kaardi lisada või miskit.

Huvitav, kas olen homseks eksamiks õppimisega hiljaks jäänud? Loodan, et mitte.

Pilte(ajalehe "Valgmamaalane" kodulehelt):

Laisad pesevad, virgad kratsivad.

Viimasel ajal on läinud trennis üle käte, ei suuda ennast taltsutada, nagu noor hobene ajan tuult taga. Näiteks täna mõtlesin et teen sellise rahuliku 12 kilomeetrise otsa, aga kus sa siis sellega. Ilm oli nii ilus ja panin mõnusad 40 kiltsa jutti, 30-nda kilomeetri pealt lisasin veel intensiivsust, panin paar kilomeetrist lõiku alla 4 mintsa kilomeetrile. Eks ma üritan edaspidi piduri peale panna muidu küpsetan enda veel täitsa ära. Seega homme võtan rahulikult, lähen Raineri juurde grillima ja vedelat leiba mekkima.


Motivatsioonilaul 2010:

http://www.youtube.com/watch?v=MHyWL_M6xZ4