Siis eile sai käidud ka Piigastes päevakul. Plaanis oli joosta tee-etappe peenestades. Mida ei olnud oli neid samuseid tee-etappe, aga see-eest oli kõvasti soid ja orienteerumist nõudvaid etappe. Seega muutsin plaani. Mõtlesin, et prooviks siis teha hoopis vigu minimaalselt. Erinevalt Pikakannu võistlusele kus oli harjumatu 1:15 000 kaart oli siin tegemist harjumatu 1:10 000 kaardiga :D Nimelt ei suutnud uskuda, et liigun kaardil kiiresti edasi, seega esimene punkt tuli juba kaarega ja kaardist mitte arusaamisega kätte. Edasi üritasin rahulikult punkte võtta ja kaardist aru saada. Sain, mingil määral.
Ainuke asi, mis häiris oli mu mõtlemine. Mõtlesin kõigele muule kui orienteerumine ja sellest aru sain, mõtlesin: "fakk, miks ma pean muudest asjadest mõtlema!?"
Kui aga üks rajal olija, noorem mees, mulle konksu võttis panin kiirust mano. See aga ei sobinud minu roostes orienteerumisskillidega, nimelt ühe tee peale jõudes kui olin jumala õiges suunas liikunud, vaatasin kompassiga tee suunda valesti ja hakkasin otseses mõttes pendeldama. Hea, et abi oli kohe võtta ja sain pendeldamise lõpetada :D
Edasi tulid head orienteerumisetapid, kus sai tihti seisatatud ja kAntrollitud. Suht hästi sai punkte nopitud, mõned muidugi suurema kaarega. Aga mis ühe punktiga juhtus oli täielik fiasko. Põllu pealt hea hooga metsa joostes, pidi olema rohelise sees orvandis punkt. Nii, ees jäljed läksid, roheline võsa tuli, nii kus on punkt? Otsin ja see mees otsib. Mõtlen oma vanade orienteerumiskogemuste peale. Sealt meenuvad ka teatud punktid hullu võsa sees, mis tuleb kammimisega kätte saada. nonii kammin võsa edasi. Punkti aga ple, nii mis nüüd teha? Üritan paika saada kindla orientiiriga, eeeeee, ei klapi kuidagi. Lähen põllu peale tagasi. Lähen uuesti peale ja rohkem lähemalt paremal olevast ninast. Ja peas juba ilmutabki midagi ja ütlen paarilisele: "Krt, valest kohast otsisime!" Punkt oli ilusa künka peal ja võrreldes eelmise võsaga ei vääriks see mets rohelist värvigi. Edasi lonkisin finišini, lõpus pingutasin ainult niipalju, et paariline mõõda ei läheks. :D
Koju jõudes, oli dead maroži tunne ja lubasin paaritunnise uinaku.
Tulemused : http://kobras.polvamaa.ee/files/temp-2010-06-08-results.html
Kaart : http://www.kape.ee/gadget/cgi-bin/reitti.cgi?act=map&id=215&kieli=
Tihti mõtlen, et mis seal Usas toimus. Praegu Sax ja Kassu on arvatavasti Nashville's sales schoolis. Ilm võib olla neil +30 kraadi ja õhuniiskus lämmatav. Õhtul mõtled, et miks silmad vesitsevad, aga krt higi ju silma läinud.
Päevaplaan võib olla selline:
Hommikul 6 üles > külm dušš > breakfast > bussiga kuhugi Schooli või University lähedale > 200-400? tudengit jooksevad võidu aulasse, kõigil 6-8? kilone kott seljas ja niggad vaatavad imestunult > esinejad, õpetajad, asjapulgad aulas > harjutavad väljas müügitekste > lunch otse lunchboxist(ehk natuke õunu, võib-olla sandwich - oma teha) > viimane esineja > tagasi Southwesterni peakontori juurde > võidujooks oma teami kohta > harjutatakse müügitekste > pimedus saabub, aga väljas ikka soe(mõnus) > teami mängud, et sidemeid luua ja team ühtne oleks > tellitakse soovi korral pizza või hiina toitu - jube head :D > pessu ja kell 10 magama. Järgmine päev sama ring.
Minu arvamus ja mõtted:
Selline ilm seal sobiks jube hästi puhkuseks ja mitte millegiks muuks. Saleschool pidi tekitama excited oleku sellest müügitööst(põhiliselt esinejate näol) - Minus ei tekitanud. See oli nagu usk mille pidi omaks võtma, et suvel edukas olla. Pizza ja hiina toit panevad suu vett jooksma. Ja kui 200-400 tudengit koos, siis võib kindel olla, et silmailu on tagatud :D
Nii, eh mehi eksam veel. Reedel saab tagurpidi kooki või muffinit.
Tööpõli ka ootab, kas midagi sellist?
Oled terve suve tööl? :O
ReplyDeleteTahaks küll :)
ReplyDelete