pikk jutt

Ülikoolis on jube kiireks ära läinud - loogiline, semestri lõpp ju läheneb. Sellest tingituna olen isegi osaliselt öise õppimisrežiimi peale läinud, et kursusetööd valmis saada. Näiteks teisipäeval lükkasin ehitusmehaanika raamiarvutusi kella poole neljani, hommikul loengus panin edasi, lõpuks sain tehtud ja arvestatud! Super!

Oma muljeid Tartu jooksumaratonist ei saanud kohe pajatama hakata. Kuna juba üleval mainitud põhjusele oli vaja ka tulemust seedida. Nimelt läksin plaanidega purustada 23,4km distantsi 1:30:00 piir. See oleks olnud vääriline tasu mu treeningutele, treenisin ju ainult selle võistluse jaoks ja enda kohta vägagi professionaalset...

Tahtsin, et tulemus ei jääks rumalate asjade taha. Seega tulin 3,5 tundi varem üles ja tegin endale tatraputru. Tõsi, see läks ütlemata raskelt alla, aga peaasi et suht õigel ajal sai söödud(kas ikka piisav ja kas õige toit?). Kodus said jalad teibitud ja erinevaid riideid kaasa võetud, sest ilm oli ütlemata muutlik, varasemad ilmateated ei pidanud paika. Koha peal sooja tehes, arvasin et vesti ikka ei pane ja läksin lühikeste pükste ja särgiga jooksma. Ilm oli 11 kraadi kanti, kohati kahtlaselt pilvine ja lõpuks tuli päike välja.

Stardis ei näinud Pulleritsu, kelle blogi saab aeg-ajalt külastatud ja kellega lubasin konkureerida. Küll nägin igasugu tippjooksjaid ja keenialannat, viimane oli küll lühikest kasvu, aga ai kui pikkade jalgadega. Proportsioonist väljas. Ja siis käiski start, võtsin kohe Kaupo Sabre tuulde, kes on aeglasem alustaja ja on olnud Põlvamaa parim sellel võistlusel. Jooksin tükk aega ta kannul, kuid rahva vahel sõeludes hakkas ta ikkagi eest ära libisema, ei tahtnud oma rütmi tema pärast ka ära rikkuda ja läksin endale sobiva jooksusammu peale. Mõtlesin, et jätangi sellise sümboolse vahe sisse ja viimasel 8 km lisan tempot ning väänan talle ära. Lihtne :D . Aga oh ei, peale esimest joogipunkti lagedal tõmbas piste sisse. Mõtlesin: "mida helli? Nõuu!! Batsemu?" ja langetasin tempot. Hoidsin kätt kõhul, et äkki tuul tegi liiga ja nüüd soojendaks või miskit. Jooksin valuga edasi, paljud mõõdusid, masendav. Tegin vahepeal sügavaid sisse- ja väljahingamisi, et äkki aitab. Jah, valu tasapisi taandus, aga hoo jätsin igaksjuhuks samaks. Hiljem kui parim eestlanna pundiga tuli, läksin kaasa, sest kaua ma ikka loksun? Tempo tundus selline sobilik ja lähenesime eesjooksjatele. Nii see kestis umbes 2 kmi kuni tundsin jälle pisteid. Krt, kas täna veel normaalselt joosta ka lastakse? Tükk aega edasi loksudes nägin ühte meest kes peksis oma reielihased. Haha, ma polegi ainuke kes hädadega võistleb :D ja hakkasin mõõduma. Ta aga ei tahtnud mind millegi pärast mõõda lasta ja lisas tempot, huvitav. Eks ma siis võtan konksu, saades ka ise indu tempo lisamiseks. Hakkasime, eespool olijaid püüdma ja teist aastat järjest oli ka Jaak Mae rattaga raja ääres. Ergutas meid - lahe! Ei tea mis värk oli, aga mees hakkas eest ära libisema. Huvitavalt kombel sain ta paar km edasi uuesti kätte ja läksin mõõda. Nii siis saabusidki need viimased 8 km kus pidin Kaupo Sabrele ära väänama, Kaupo oli arvatavasti umbes km eespool rahulolev muie näol. Lisasin törtsu tempot ja hakkasin võistlejaid noppima. Ühe sirge peal, aga tuli tagant kuuene rong ja ülla-ülla see samune reielihasemees nende seas. Läksin kaasa, tempo oli üpris kiire. Sellise tempoga aga hakkas pikapeale rong lagunema, nii et lõpuks oli rongi vedur üksi ees(vanem härra) ja mina 10 m vahega taga. Viimased kilomeetrid oli jäänud ja nagu eelmine aasta lendas üks eesti posti mees vinge hooga mõõda, siis veel tüüp kes ütles: "jõudu!". Viimasel kilomeetril reielihasemees hea hooga ja 500m peal mingi ratturi särgiga vend. See oli siiski viimane piisk mu karikasse ja haakisin taha. Viimasel kahesajal meetril leidsin rallikäigu üles ja kaks meest langesid. Rahvas imestas sellise tempo peale ja oli kuulda emotsioone. Lahe! Niinimetatud reielihasemees oli ka peaaegu langemas, aga arvatavasti rahva emotsioonid ja mu mootori hääl reetsid. Seega ta lisas tempot ja edastas mind sekundiga. Hiljem selgus, et tegemist oli Alar Savastveriga, kelle ees eelmine aasta lõpetasin. Veidi täpsemalt uurides ehk googeldades, selgus et tegemist on Tartu suusamaratoni esisaja mehega.

Paar mini peale finišeerimist hakkas jala laba valusaks minema, peale sõõmist juba lonkasin auto peale. Jalg tahab puhata. Vot!



Tulemuseks oli siis 1:33:55 ehk umbes 2 mini paremini kui eelmine aasta ja koht 5 võrra parem ehk 79-s. See on siis umbes-täpselt 4 min kilomeetrile 23,4 km kohta. Esialgu võis nagu rahula jääda, kuigi mida aeg edasi seda vähem rahulolu tunnen.
Või peaks siiski rahul olema, 2 nädalat enne starti jooksin 10km-st tempokrossi kõigest 47 mintiga!? Eelmine aasta oli aga super enesetunne ja ei pistnud.

Orienteerujatest oli Kenny ja Marek ~1:23:00 ajaga parimad. Arvan, et paljud eliidimehed jookseksid sinna kanti, mõni paremini mõni halvemini. Mitt võiks ka joosta, huvitav mis ulme aeg tal tuleks?

Praegu arvan, et loodetust kehva tulemuse taga on ikkagi väike treenitus. Eelmine aasta suvel olin Ameerikas - trenni ei teinud. Detsembri algul läks jalg kipsi ja paus tuli ka oma 2 kuud. Pistmise ja kehva enesetunde taha väga hullult pugeda ei saa, siiski mõned minutit võisid sinna minna. Kahju, et lennukust pole veel tunda saanud! Kas olen treeninud 1,5 kuud ikkagi liigagi intensiivselt enda kohta?

Järgmine aasta ei tohiks 1:30:00 alistamine keeruline olla kui leian motivatsiooni treenida aasta otsa ja vigastusi vältida. Siiski poleks see enam mu eesmärk. Eesmärk oleks palju kihvtim. Selleks peaks ma 5,2 km (~25 m langu) läbima alla 16:30. Utoopiline? Jah,aga eks näis.

Muidu peale Tartu maratoni olen liikunud nagu zombie, õppinud nagu hull. Siiski läksin ükspäev paarisorienteerumist proovima, sõber ja tervisesportlase Simmoga, kes omal ajal oli eesti parim noorlaskesuusataja ;) Talle täitsa meeldis orienteerumine, imestas aind, et kuidas ma veel seda kaarti jõudsin vaadata. Täpselt nagu sõjaväes kus Dmitri Borovik ei saanud aru kuidas nii kiiresti kõik käib või lahingpaariline kirjeldas orienteerumist kui arvutimängus kogetut. Lahe :D See-selleks, oleme nüüd Simmoga EPA kolmandad! Tulemused näitasid, et EPA-s ikkagi on orienteerujaid, mõtlesin et saab võidu vähese vaevaga, aga näed es saano!

Õhtul lubasin klubis mõned kangemad joogid ja lahjemad joogid. Sain käe valgeks ka sangpommi hoidmises, aga et ta peale 30 seki kohe nii raskeks läheb, poleks uskunud. Esialgu arvasin, et peale 30 seki, et hoian veel 3 korda niikaua. Pettumus missugune.

Kes tahab ennast harida.
Pistmine:
http://www.kergejoustik.ee/content/index.php?option=com_content&task=view&id=321&Itemid=95

Toitumine:
http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/sportlasetoit.htm

Törts huumorit.
Kaspar treenimas jooksumaratoniks, suht suured mahud, kibedad treeningminutid. Raske treeningul, lihtne lahingväljal!


Kaarel valmistus väikeste mahtudega, aga selle sekka olid laulutrennid, kus kopsud said vatti. Spetsialt(IT alal kahjuks/õnneks :D) andmas nõu.


Läksin suuremate mahtude peale. Lävisin erinevate spetsialistidega ;)


Mitte huumor, selle aasta treening.
Kaspar: "jo, suuska oli 48km
jooksu olen üldse üle kuu vist teinud
max mingi 25 päeva ja kokku siis umbes 240km....näiteks"
Tasuks 308 koht, 1:45:56, esimest korda

Kaarel: "oh jumal! no ma panen väga huupi...
2010
suuska - 50 km
jooksu - 200 km"
Tasuks 289 koht, 1:44:42, teist korda

Mina: "Umbes 300 km suuska, jaanuari lõpust saati. 1,5 kuud jooksu, umbes 420km."

Kus too kann nii prink om?

Samal ajal kui Pullerits jooksutrenne 4 min/km jookseb ja Serviti mehed grillides finaalmängudeks valmistuvad, olen otsinud vastuseid mitmele filosoofilisele kui ka praktilisele küsimusele. Nimelt pealkirjas olevale küsimusele on veel teisi, näiteks: "kus ta jooksuvorm nii si** on?" või "mis mul viga on?"

Igatahes tänu pakaselises Põhjas elavale sõbrale sai viimase kahe nädala treeningkava(ennem tegin oma äranägemise järgi)kokku pandud. Praegu seisuga on langenud trennide tagajärjel kaal juba kunagise kurnava kopsupõletiku aegse taseme lähedale, siiski pole jooksusammus seda kergust ega kiirust tulnud.

Vaatame, mida toob 9-ndal mail toimuv jooksumaraton. Praegu lähen teen 12km otsa, kus sees reipama sammuga lõike. Hiljem süvenen ehitusõpetuse majaprojekti, filosoofiasse ja hiina meditsiini.

Pulleritsu kihutab(kus mõnel on hea minek): http://suusk.blogspot.com/2010/04/pullerits-kas-jooksuvorm-koguneb-voi.html

Serviti grillimas(muhe): http://www.hcpolva.ee/?topic=844&doc=9361

Praegune jooksusamm: http://www.youtube.com/watch?v=VIwLWNEZtbc

Pilt spatmanile :D

Juubel!

Nimelt Jüriööga täitus mul sel aastal 20-nes jooksutrenn. Olen rahul, et niigi palju olen saanud treenida.

Jüriööst siis miskit. Plaan oli võtta liidergrupile konksu, teha puhas sooritus ja tunda mõnusat lennukust. Peale soojendust ja starti pandi kohe päris vinge hooga minema, kaarti jõudsin nii palju vaadata, et üle staadioni sillale ja teed mõõda punkti lähedusse. Lihtne?- tehniliselt küll, aga juba enne silda olin liidritest 50-100 m kaugusel, heast minekust ei si**agi.

Kas neljapäevane lõigutrenn oli liiast? Täitsa võimalik. Kas alustasin jooksutreeninguid liiga intensiivselt? Ei tea, samas võimalik. Kuhu oli jäänud teisipäevaku hea minek ja enesetunne (kus sai kõvasti tagasi hoitud)? Teisipäevakule :D

Igatahes, peale esimesi punkte polnud veel päris hull, sest Jaagup ja Tõnis olid näha, mis sest et eest ära jooksid :D Järsku olin aga üksi ja keevitasin omas tempos. Mõtlesin ühte punkti otse raiuda, päris hull võsa oli ja kaldusin umbes 50 m ära. Oli ka teisi ekslejaid ja mõne aja pärast saime punktile pihta, seda kahjuks juba järele jõudnud grupiga. Siis tuli väikseid etappe kus sai paljudest mõõdutud ja siis punkti otsides mõõda lastud. Jama. Otsustasin, et võtan Tiit Talile konksu. Siis saime paar punkti ilusasti. Ühe tee peal läksin jälle mõõda, vist kolmandat korda. Punkti minnes, aga sain jälle lüpsta. Nojah, edasi oli päris jooksukas ja väikse lõikega sain TT mõõda ja keegi võttis konksu. Viimaseid punkte võttes, aga hakkas taga jube palju valgust tulema ja keegi pani mõõda ja konksus olija talle järgi. Nad, aga lõikasid näppu, sain punkti enne neid. Samas ei jäetud jonni, väikse kaldumisega ühte punkti olin 2 mehega koos. Eelviimast punkti võttes olin teine, siis üks jooksis agressiivselt mõõda, lisasin ka ühe käigu. :) Jooksime kooli juures punavalgesse linti kinni ja siis hakkas peataolek. Õnneks väike pilk kaardile ja siis väikse maja suunas näitas punkti kätte. Panin ümber maja punuma ja silma nurgast nägin juba uut rongi lähenemas, aga polnud probleemi, sain esimesena grupist finišisse.

Kokkuvõtteks:

Negatiivne: Jalad jõuetud. Vigu ohtralt. Enda treeningkavas kahtlemine enne jooksumaratoni(äkki pole põhjust). Jalg teeb maastikul joostes valu(kaitsmed päästavad küll halvimast, aga valu tundmine pole ka õige). Kopra esimese teami järjekordne ebaõnnestumine.

Positiivne: Mõnus seltskond, lahe võistlus. Simpsoni lennukas osalemine. Teise teami seitsmes koht. :) Sain raja lõpus vanema generatsiooni härradest jagu. :D Leidsin naglikuid otsides uuemad ja paremad suusasaapad ülesse, mille see talv olin täitsa ära unustanud, kuid tundsin jubedalt puudust. :)

Hiljem saab ehk mingi kaardi lisada või miskit.

Huvitav, kas olen homseks eksamiks õppimisega hiljaks jäänud? Loodan, et mitte.

Pilte(ajalehe "Valgmamaalane" kodulehelt):

Laisad pesevad, virgad kratsivad.

Viimasel ajal on läinud trennis üle käte, ei suuda ennast taltsutada, nagu noor hobene ajan tuult taga. Näiteks täna mõtlesin et teen sellise rahuliku 12 kilomeetrise otsa, aga kus sa siis sellega. Ilm oli nii ilus ja panin mõnusad 40 kiltsa jutti, 30-nda kilomeetri pealt lisasin veel intensiivsust, panin paar kilomeetrist lõiku alla 4 mintsa kilomeetrile. Eks ma üritan edaspidi piduri peale panna muidu küpsetan enda veel täitsa ära. Seega homme võtan rahulikult, lähen Raineri juurde grillima ja vedelat leiba mekkima.


Motivatsioonilaul 2010:

http://www.youtube.com/watch?v=MHyWL_M6xZ4

mõtlesin midagi kirjutada, aga läks meelest.

Eelmine laupäev ja pühapäev tegin jätku selle aastasele jooksuotsadele. Tulid sellised lebo tempoga üle tunnised otsad- keha harjub veel jooksmisega. Mõlemal päeval tuli tegemist suurte hundikoertega, üks kes oli vabalt lahti ja teine kes hüppas üle aia. Krt, nii ketasse ajavad need penid!

Esmaspäeval aga tõmbasin bussiga kopra treeninglaagri, 250 eegu eest ei saa üliõpilane kunagi nii palju süüa, rääkimata majutusest ja häädest treeningvõimalustes. Sai siis ilusaid jooksu- ja suusakilomeetreid kogutud. Arvan, et need moodustasid väga suure osa minu talvisest ettevalmistusest :D Kurb, aga tõsi.

Esmaspäeval otsustasin siis Mitiga oma selle aasta viiendat jooksuotsa tegema minna, tema rahuliku tempoga. Oi plin, vaatasin et poiss tõmbab mu esimese tõusu peal juba küpseks oma "rahuliku" tempoga. Õnneks jõudsin 14 km ära kannatada, tempo langes vist isegi lõpus ja km ajaks tuli 5 min ja kopikaid peale. Mitt jooksis 16 km täis. Õhtal suuska.

Teisipäev läksin teist enesetapu katset sooritama, seekord küll teadlikult. Miti plaan oli järgmine: 4 km sooja+ venitusharjutused+ 3km lõik pulss 165+ 1,5km sörki+2km lõik pulss 170+sörk+1 km lõik pulss 175 ja vist miskit peale. 16 km kokku.
4 km sooja oli siis 5 min/km tempole, mis oli juba rohkem talutav kui eelmine päev. Mitil rahulik tempo tavaliselt alla 5 min/km(muidugi ta terve talv jooksnud). Väiksed venitusharjutused ja hopsti jooksma. Tempo läks kohe umbe kipeks, aga Mitist veel maha jääda ei tahtnud kuna olime veel 2 kopra piffi vaateulatuses :D Nojah, mul tõmbas tahhomeetri kohe punasesse tegelt ja vahe hakkas kärisema. Peale pingutust sörkisime veidi ja Mitt pani siis veel vingema tempoga puhuma. Ise sörkisin lihtsalt 16 km täis. vot jah. Õhtal Kekkos.


Kolmapäev-mullivann, suuska ja jooksu.

Viimase päeva Kekkos oli kui Ameerika raudtee, kehva laskumiste võtjana põrutasin kolmel korral kurvist välja. Minek oli super ja ilm veel parem.

Laagris kogesin ka esimest korda elus tunnet, et suusatamine on kergem kui jooksmine. Ei tea kas peaks ala vahetama :D aga noh eks suusakilomeetreid ikka see aasta omajagu kogunenud kah.

Korpi ei läinud veel see semester. Küll, aga käisin koolitusel kus sai funi ja muud moodi ennast haritud. Naiste konsentratsioon oli vägagi meeldiv. Mingi aeg tegin tantsutrenni kenade Pärnu tsikkidega. Sweet.

Umbe uni om, krt et nad seda kella nii valel ajal käänavad ja keeravad iks.

Vidder Castro on vast juba Alice imedemaal ja Alice ise on muhv. :D Ühinen.

Umbes täpselt selline vaatepilt avanes sel nädalavahetusel Mammastes, sai 23 km suuska tehtud Raineriga. Järgmine päev esimest korda peale detsembri algusest alanud jooksupausi sai ka sellele Saxiga lõpp tehtud- umbes 10 km jooksu siis. Mõlema päeva õhtal käisin sannas, aga krt lumelauaga(esimest korda) sai sellised obadused neljapäeval+sai teistele lihastele vatti mis muidu tavaelus ei saa, et lõppkokkuvõttes saun ei võtnud neid lihasvalusi ära xD

Vähem kui 2 kuud on jäänud jooksumaratonini, oleks hea rohkem rõhku jooksule panna nüüd. Uued kossid muretseda jne. Eesmärk on mul päris suur- tahaks nii Raul Ollele ära teha ja Põlvamaalt parim olla. Aega oleks vaja sinna 1:28:00.0 kanti siis. ehk nii 6-7 minutit parandust. See saab raske olema, sest treenitus tundub kuidagi kesine olevat. Treenime-näeme.

Sax, kes pole üldse trenni teinud, tahab ka see aasta eelmise aasta vigu vältida ja tulemust parandada. Samas tal trenniga veel kesisem seis, 0 tundi kui välja jätta see viimane trenn. Mis teha, elu ju kiire.

Ikka vee ei tea kas korpi avaldus teha :D

blabla bla

Eile oli raske päev, sõber Siim ostis uue auto ja oli vaja tähistada. Eelmise aasta brilliance. Auto nimeks pakuti pauk, mustikas, keravälk jms, aga mis lõpuks valiti seda veel ei tea. Iseenesest pauk sobiks hästi, sest ta esimene auto oli välk. Tantsutrenni sai siis kella 1-4ni ja magama kuskil 6 ajal :D

Saxile sai räägitud, et teen nädalas 4-5 korda trenni, tegelt koos "kangitõstmisega korbis" ja tantutrenniga tulebki ära. Kuigi, eks ma üritan tulevikus ilma nendeta need täis saada.

Omajagu innustus annavad teiste TM lood ja simpsoni jooksulood.


Veel on käinud mõte teha mingit muud harrastussporti, kuna orienteerumist tehtud oma 11-12 aastat suuremate ja väiksemate (vigastus/moti) pausidega, siis võiks ehk rohkem ratast sõita(maantee/mäe), suusatada, kajakiga sõita ja lihtsalt joosta(jooksuvõistlused). Tulevikus isegi Tartu neliküritus korraliku tulemusega läbi teha. Eks näis ja juhul kui liitun korbiga, kas siis üldse motti?

Varsti aga suusatama. Loodan, et on korralik rada, mitte nagu eilne "where the fuck is the skitrack" rada. :D

Nüüd üks pilt Ehitusõpetuse majaprojekti kohast, tulevikus kui raha rohkem (st kõvasti rohkem), löön sinna maja püsti. Lähitulevikus ehk mingi lihtsa ilusa loodusvaatega putka . Iseasi, kas hoiualale lastakse üldse ehitada.. :D