Siin blogis kajastab harrastussportlane ja akadeemiliselt organiseerunud inseneriõppe üliõpilane enda mõningaid tegemisi. Seda oma stiilis, mis tihtipeale on selline banaalne(labane) ning meelelahutuslik. Seega ei tasu kõike loetut väga tõsiselt võtta. ;)
...mõelnud kirjutada maratonist põhjaliku ja illlgelt pika (!) analüüsi. Nüüd leidsin aega ja motti, aga teen hoopis sellise normaalse variandi. Veel mõtlesin kirjutada midagi banaalset, mahlakat ja humoorikat elust. Aga seda ma ei tee üldse. ;) Pigem miskit muud.
maratonist. Vorm oli väga hea. Tehnika oli noh... toores paaristõuge ja vahele siblimist - käib kah! Kogutud suusakilomeetreid oli ~400 vähem kui Ansipil, siiski tubli 519km. Esimeste ajavõtupunktide kaotatud aja põhjus peitub suures stardinumbris ja ebaõnnes. Erinevalt jooksupoolmaratonidest oli lõpus ka hea tunne, oleks võinud veel mingi 20km otsa panna. Siin on põhjus vast suusatamise eripäras, mul väsisid triitseptsid(+muud lihased) ära, aga pulss oli vast kogu aeg suhteliselt madal. See on vast harrastajatel aind nii? Kiiruses jäi ka vajaka, tegin väga vähe anaeroobseid(kiireid) trenne kahe kuu jooksul, kartsin intensiivsete trennidega ennast ära "põletada" nagu eelmisel kevadel Tartu jooksumaratoni eel...
Nüüd ootan juba järgmist Tartu maratoni, iseasi millal see uuesti tuleb. FUN, FUN!
Eesmärgid - pop teema! :D
Viimati Tlnas käies ütlesin arutelu käigus ühele sõbrale: "Mulle meeldivad inimesed, kellel on elus eesmärgid ja pürgivad nende poole." Tal oli nimelt väga ambitsioonikad eesmärgid! Praegu töötab kolmes firmas ja käib lisaks ülikoolis. Mille nimel? Eks ikka eesmärgi nimel... Overkill? Elu näitab. Igatahes kui ära teeb, siis on üks kuradima kõva mies!
Hetkel on endal elus üks põhieesmärk. Selle järgnevad 2 konkreetsemat eesmärki. Teatavasti tahan sügisel minna Erasmusega Saksamaale, juba keele pärast. 2012 tahaks Hispaaniasse WUOC-le minna. Viimane soov sai tagasilöögi peale Rogaini, samas Eestis kuttide tase on väga kõva! Et nagu päris raske variant. Muidugi mu elustiil ei soosi ka seda eriti. AGa mis sa teed, kui elus on muid tegevusi ka veel. Ja mitte vähe!
PS! Jõuluaegsed murepilved on hajumas - saan juba väikestviisi joosta. Tore ju ;)
Kevadel panen rõhku painduvusele ja plastilisusele
No teatavasti oli karta krõbedat külma. Lausa külvati hirmu ja seda mitte ilma asjata. Õnneks oli ilus päiksepaisteline ilm ja tänu sellele soojem. Rada oli kiire ja hea!
Räägin siis enda RIIETUSEST ja VARUSTUSEST.
Reedesel tunni ajalisel -18 kraadises pakases tehtud treeningul andsid tunda ainult nägu ja näpud, seda tavalises treeningriietuses. Maratoniks panin aga pea kõike topelt ja enamgi veel, sest moto oli mul järgmine: pigem rohkem kui vähem!
Jalga läksid pika säärega poolvillased sokid ja suusasaapad. Jalgade ja hargivahe kaitseks olid alukad, siis võrkpesu püksid, bokserid ajalehega ja veel ajateenistuse soepesu. Kõige peale ISC-i spordipüksid(mis olevat olnud müüjanna jutu järgi suusakoondise soojenduspüksid olümpial, sellised liibuvad ja head). Selga läks võrkpesu, ajateenistuse soepesu ja peale kopra dressikas(ISC treeningpluus). Pähe läks mask ja kopra suusamüts(ISC). Näkku haavasalv(mesilasvaha+taruvaik), mis oli väga hea valik! Kätte panin sõrmikud ja veel suusakindad.
Kuigi mul nägemine sinna -1,75 kanti, siis läätsi ei pannud! :D Ei osanud arvata, mis külmaga võib juhtuda.
Suuskadeks sain Rainerilt tema Fischeri klassikasuusad. Aitäh! Super libisemisega, aga ideaalis mõeldud 15kg raskematele inimestele. PS! Mul endal pole klassikasuuski, küll aga head kepid! :)
Suusad lasin enne maratoni Põlva Maratoni spordipoes ära määrida. Enne maratoni sain hüva nõu Mihklilt, isalt ja netist.
MARATON
Enne stardipauku oli üpriski suur orienteerujate punt kogunenud sinna eelviimasesse stardigruppi. Selleks ajaks olin ma pannud kahe paari kinnaste asemel soojemad nahkkindad. Planeeritust erinevalt võtsin juba enne starti tuuleka seljast ja panin camelbacki, külmast polnud essugi...
Stardipaugu järel liikusime kõndides edasi, peale stardijoont kohati kiiremini või hoopis seisatasime kitsamates kohtades. Alguses oli näha ka teisi kopraid, kes küll hoidusid minust erinevalt äärde, mis alguses vist eriti ei päästnud. Küll, aga edaspidi! Ühtäkki suhteliselt järsul tõusul kohtasin Mihklit ummikus, see oli ka viimane kord kui teda rajal nägin.
Ühel laskumisele juhtus aga selline lugu. Rada läks kitsamaks ja paremal oli näha kraavi. Sellest tingituna olid kaks meest kukkunud. Mõõda paistis saavat ainult vasakult. Hõikasin kõrval olevale mehele, et VASAKULE! Silmanurgast vaadatuna ta vist tõmbaski vasakule, kuid seal oli juba keegi teine ja nad kukkusid. Sry! Ise sain kahe kukkunud mehe vahelt imekombel kuidagi läbi.
Enne esimest toidupunkti kohtasin Renxi, kes mainis et on juba üpris läbi. Tõdesin sama, kuna enesetunne polnud sel hetkel kiita.
Mis nüüd järgnes oli küll ootamatu. Toidupunkti ajavõtu joonel oli mingi ilge vastik kriminaal vett või mingit vedelikku maha ajanud ja sain sellest täiega osa. Parem suusk tõmbas nii kinni, et oleksin äärepealt ninuli kukkunud. Egas midagi, suusk alt ja hakkasin jääd ära kraapima, see polnudki nii lihtne, aga miskit ikkagi sain suusa alt ära. Sellest veel ei piisanud, hakkasin rahvamassis rapsides jooke hankima. Morss, spordijook ja vesi olid saagiks. Viimasega üritasin ära külmunud energiabatooni endal kurgust alla pressida. Siin kaotasin umbes 6 minutit!!! Ja sain minekule peale Ottast millalgi.
Enne Harimäge sain Kollalt teada, et Mihkel umbes 5 minutit tagasi läinud. Sellepärast, kui ka kaotatud aja pärast, jätkasin mõtlematult rapsides. Hakkas halb ja lausa vastikult palav oli! Tundus, et energia läheb keha maha jahutamiseks. Tagatipuks suusk ei pidanud enam nii hästi kui alguses ja pulss läks vast võistlustempo kanti. Enam hullemaks nagu ei saanud minna. Hoolimata kõigest negatiivsest mõõdusin enne Harimäge uuesti Renxist ja Ottasest, kes sõitsid paarisrakendis. Ootasin juba neid jahutavaid laskumisi.
Ja nad tulid! Laskumised olid mõnusad, libisesin hästi! Peale laskumist silmasin ees Toominga kostüümiga suusatajat, äkki oligi tema. Seejärel tegin seisaku, vahetasin nahkkindad suusakinnaste vastu ja lisaks tõmbasin dressika luku eest lahti. Hakkas parem.
Edasi oli selline tõusudega rada koos laskumistega. Enam ei kohmitsenud joogipunktides niikaua ja külmunud batoonidele enam hammas külge ei hakanud. Võtsin geeli ja jooke.
Umbes poole raja peal andsin enda seljakoti Kollale ära, tuuletakistus ju ainult! Kaotus Mihklile olevat olnud 10+min.
Enne Palu punkti ühe tõusu eel hüppas eesolevast grupist mulle üks mees ette. Ma pobisesin halvaks paneva tooniga midagi talle. Ta lisas tempot ja kihutas mäest üles. Ise ei tahtnud kehvem olla. Lükkasin paaristõukeid. Kuna mägi oli järsk, siis läksid paaristõuked väga "sügavaks". Ühe paaristõuke ajal läks keha eriti alla ja KABOOOOOOM! Valu! Imelik tunne! Ei saa enam liigutada. Mis nüüd juhtus? No üks mõte oli, et pressisin mõne organi lõhki! :D Ja et kuidas nüüd haiglasse saan? Õnneks vaist arvas, et see on äkki kõhulihase kramp ja seejärel venitasin ennast. Esmakogemus! :D Nüüd edaspidi läks hoog maha, paaristõuked muutusid rohkem kätetööks.
See muserdas mind väga, sest paaristõuge moodustab mu klassikastiilis sõitmisest 90% ja kõik muu on kas "jooks-hüppamine" mäest üles, "siblimine" mäest üles või "üritan pidamist ära kasutada tehnikat" mäest üles :D Kurb/naljakas, aga tõsi. Enda vabanduseks võib õelda, et õpin esimest talve seda tehnikat(kus pidamist ära kasutada) ja suusad ju laenatud. Samas, ei kurda!
Ja siis, Hanna, kus sa olid Palu punktis? Ei näinudki sind. :( Seal võtsin viimastest laudadest viimase joogi ja läksin selle kuulsa "paaristõuge all the way" rajalõigule. Kätes enam värskust polnud, aga ikkagi aina mõõdusin inimestest, esimest korda sain rajal nautida ka kellegi tuules olemist, aga seda ka mitte kauaks.
Lõpus ootasid mind isa ja õde, mis oli väga tore! Peale mõnusat kohvi panime Põlva poole punuma. Mobiilile oli tulnud ka mitmeid sõnumeid, väga lahe!
Koht 1099, aeg 4:12. Tuhande sisse oleks vast parema õnnega saanud, sest see kaotatud 6 min. esimeses joogipunktis oli liiast. Nimekaim jäi kaugele ja ettepoole! Respect.
MUU
Isiklikul fotograafil Tartu maratoni rajal pildid ei õnnestunud, küll aga Triini saunasünnal. Süüdistan siin...naisi või naist! :D Õnneks leidsin Kaimo Puniste galerii ja tänu mu pikale veninud peatusele sain isegi pildile ;D
..on jäänud Tartu Maratonini. Seega natuke trennijuttu kah.
Nädalavahetuse trennid said tehtud ja üpriski edukalt. Laupäeval tegin Raul Olle soovituse järgi 40km-se tühjendustrenni(?), soovitas seda kuskil ajalehes. Seega esimesed 3/4 distantsist suusatasin rahulikult ja kuna enesetunne lubas, siis kütsin 10km kiiremat sõitu otsa. Sain ilusasti hakkama ja maratoniks loksus mingisugune taktika paika! ;) Nüüd tuleb kosuda, tervist hoida ja siis peaks järgmisel nädalavahetusel huvitavad 63km tulema.
Mis om hää une saladus? Iga õhtu tuleb alljärgnevat lugu kuulata ;D
Semester on "käima lükatud". Tunniplaan tundus esmapilgul tühi, kõik see on aga petlik - ained on tõsiselt mahukad. Õnneks kasutan järjest enam aja planeerimist, et ikka saaks seltsitegevust, trenni jms ka nautida! ;)
Lähiajal on väga palju lahedaid sündmusi olnud. Lühidalt siis viimasest, nimelt seltsi talvepäevad naiskorporatsioon Lembelaga olid pehmelt õeldes lahedad. Sellised sõbralikud, naljasoonega ja haritud inimesed on täpselt see mida ma "laikin" :D Märksõnad: matk, mängud, maitsev sõõk:), luuletused, jutuvestmised, rebaste ja noorliikmete teater - "kuldne pekk"(!) :D , tants, jutt, mäng, saun, tants ja jutt! Ok, hommikul viktoriin kah, sain isegi loogikaga midagi täppi pandud, kuigi meie team "Imre ei tea" :D sellest kasu ei lõiganud, polnud ju väga kindel endas. Näited viktoriinidest: Mis on haluriit? Mitu aastat kestis saja-aastane sõda? Millisest puust on tehtud tikud? Mitu saart on Eestis? Mis on Eesti levinuim linnuliik ja selle arvukus? Mis kuus sünnitab karu?
Nüüd mu nädala muusika. "Treeningplaani" ju näitasin :D
Algas Iiri tantsu ja muusika vaimustusega:
Koolitants 2011 Põlva. Lahe! Kehv video kvaliteet.
Iiri muusika.
Iiri tants? River dance. Lahe. Kehv video kvaliteet.
Siis sattusin selle motiveeriva loo peale.
Reedel kutsuti seda bändi kuulama. Kahjuks polnud aega. Teistsugune.
Nüüd laupäevased tantsuhitid. No ilmselgelt jumala vinge sellise muusika taustal karata. Tõsi, eesti muusikat tavaliselt ei satu kuulama.
Zetod.
Aja neeger hüppesse.
Eelduste kohaselt saab enne maratoni 500 suusakilomeetrit täis. Peaks olema piisav tagantpoolt 1000 sisse sõiduks. Näeme :)
Edasi pole vaja lugeda.. ---------------------------------- Simpson midagi sulle. Mõistukõne :D ahahaha. Viitsimise korral saada arvamus fb-sse. Et ei tekiks lahkarvamusi. Teema: sport.
Toitumine
Hommikusöögiks sobib puder. Teatavasti sisaldab see ju palju süsivesikud. Sellepärast söövad seda paljud sportlased kui ka tavainimesed. Parim kui ka lemmik on siiski NON puder. Paraku see on aga defitsiit. Selle kättesaamiseks võib minna aastaid, kuid kommunikatsiooniprobleemide või lahkelide tõttu võib see jääda kättesaamatuks. Sellepärast võiks kasutada hoopis teisi HUH tüüpi putrusid. Kättesaadavamad. Kuid mis jäävad omaduste ja teistes aspektidega kõvasti alla NON pudrule. Siiski asi seegi. Mida teha? Üritada ikkagi lemmikputru hankida või jääda HUH putrudele truuks ja loota, et toiduainetööstus hiilgab millegi veel paremaga. Mul isiklikult on arvamusi mitu. Ainuõiget vastust ei tea, isegi mitte kõige sobivamat.
Sess sai läbi ja seega otsustasin Tartu maratoni ettevalmistusperioodi vürtsi lisada.
neljap. hommik - 1,5 tundi uppumistrenni auras(õpin ikka krooli). Krooli ujudes on ikka awkward tunne. 50m max. Lohutuseks liigun enda arust vägagi kiiresti edasi :D
neljap. õhtu - Kangitrenn, biits ja triits eelisjärjekorras. Tipnes härja taltsutamisega püssis, kus peale 22 sekundit vandusin härjale alla.
neljap. öö- Tantsutrenn! Keskmise pulsiga, avg - 150, max - too much. Taastumiseks Maci ring. Ilmselgelt meeldiv treening.
reede õhtu- ~1 tund kergejõustiku võistluse vaatamist(loe: motivatsiooni ammutamist). Selle aja jooksul lendas väga palju "ilu" sinna kaugushüppe kasti. :) Imelik on see, et kutid jooksid 3000m oma silmaga vaadates aeglaselt, aga ajad nii jõhkrad, millest võib ainult unistada.
laup. - 12 km suuska R-ga Mammastes. Pullerits on kõvasti reklaami teinud ja seega nägin väga palju uusi nägusid. Kuna ma pole harjunud, et inimesed võivad võrdväärselt minu tempoga sõita, siis andsin korralikult piitsa ja laksasin kõigist mõõda! Vot! Pulss ilmselgelt liiga taevas.
Viimased tunnid selle aasta arvatavasti kõige vaba aja rohkemast nädalast on tiksumas. Sel puhul meisterdasin isegi treeningplaani, mida teen üpriski harva. Alguses plaanitud igapäevased 20-30km suusaotsad oleks mu ilmselgelt kurnatuseni viinud ja seepärast ei läinud käiku. Tegin hoopis mitmekesise/arendava kava, millele viisin omakorda muudatused sisse, kuna klubi korraldas võistlusi ja sooviti abi. Ja kokkuvõttes ei suutnud ka väga seda viimast plaani täita. Paras naljanumber, aga noh, ikkagi liigutasin ennast ja kogusin kilomeetreid oma esimese Tartu maratoni jaoks.
Kui hea või halb kava sai, seda ei tea ja pealegi pole ühegi harrastajast suusataja treeningkava näinud :D Arvan, et kogutud km arv pole ka kuigi täpne..
Aaaa... mmm.. näet.. kae.. Dan Balan loomingust midagi
Uni on eriti magus ;) Eksamid tulekul, kas midagi veel? Näeme!
nimekaim ja Mikael!
riietuse ja paaristõugete stiilinäide :D
külmunud energiabatooni pugistamas
