Juubel!

Nimelt Jüriööga täitus mul sel aastal 20-nes jooksutrenn. Olen rahul, et niigi palju olen saanud treenida.

Jüriööst siis miskit. Plaan oli võtta liidergrupile konksu, teha puhas sooritus ja tunda mõnusat lennukust. Peale soojendust ja starti pandi kohe päris vinge hooga minema, kaarti jõudsin nii palju vaadata, et üle staadioni sillale ja teed mõõda punkti lähedusse. Lihtne?- tehniliselt küll, aga juba enne silda olin liidritest 50-100 m kaugusel, heast minekust ei si**agi.

Kas neljapäevane lõigutrenn oli liiast? Täitsa võimalik. Kas alustasin jooksutreeninguid liiga intensiivselt? Ei tea, samas võimalik. Kuhu oli jäänud teisipäevaku hea minek ja enesetunne (kus sai kõvasti tagasi hoitud)? Teisipäevakule :D

Igatahes, peale esimesi punkte polnud veel päris hull, sest Jaagup ja Tõnis olid näha, mis sest et eest ära jooksid :D Järsku olin aga üksi ja keevitasin omas tempos. Mõtlesin ühte punkti otse raiuda, päris hull võsa oli ja kaldusin umbes 50 m ära. Oli ka teisi ekslejaid ja mõne aja pärast saime punktile pihta, seda kahjuks juba järele jõudnud grupiga. Siis tuli väikseid etappe kus sai paljudest mõõdutud ja siis punkti otsides mõõda lastud. Jama. Otsustasin, et võtan Tiit Talile konksu. Siis saime paar punkti ilusasti. Ühe tee peal läksin jälle mõõda, vist kolmandat korda. Punkti minnes, aga sain jälle lüpsta. Nojah, edasi oli päris jooksukas ja väikse lõikega sain TT mõõda ja keegi võttis konksu. Viimaseid punkte võttes, aga hakkas taga jube palju valgust tulema ja keegi pani mõõda ja konksus olija talle järgi. Nad, aga lõikasid näppu, sain punkti enne neid. Samas ei jäetud jonni, väikse kaldumisega ühte punkti olin 2 mehega koos. Eelviimast punkti võttes olin teine, siis üks jooksis agressiivselt mõõda, lisasin ka ühe käigu. :) Jooksime kooli juures punavalgesse linti kinni ja siis hakkas peataolek. Õnneks väike pilk kaardile ja siis väikse maja suunas näitas punkti kätte. Panin ümber maja punuma ja silma nurgast nägin juba uut rongi lähenemas, aga polnud probleemi, sain esimesena grupist finišisse.

Kokkuvõtteks:

Negatiivne: Jalad jõuetud. Vigu ohtralt. Enda treeningkavas kahtlemine enne jooksumaratoni(äkki pole põhjust). Jalg teeb maastikul joostes valu(kaitsmed päästavad küll halvimast, aga valu tundmine pole ka õige). Kopra esimese teami järjekordne ebaõnnestumine.

Positiivne: Mõnus seltskond, lahe võistlus. Simpsoni lennukas osalemine. Teise teami seitsmes koht. :) Sain raja lõpus vanema generatsiooni härradest jagu. :D Leidsin naglikuid otsides uuemad ja paremad suusasaapad ülesse, mille see talv olin täitsa ära unustanud, kuid tundsin jubedalt puudust. :)

Hiljem saab ehk mingi kaardi lisada või miskit.

Huvitav, kas olen homseks eksamiks õppimisega hiljaks jäänud? Loodan, et mitte.

Pilte(ajalehe "Valgmamaalane" kodulehelt):

Laisad pesevad, virgad kratsivad.

Viimasel ajal on läinud trennis üle käte, ei suuda ennast taltsutada, nagu noor hobene ajan tuult taga. Näiteks täna mõtlesin et teen sellise rahuliku 12 kilomeetrise otsa, aga kus sa siis sellega. Ilm oli nii ilus ja panin mõnusad 40 kiltsa jutti, 30-nda kilomeetri pealt lisasin veel intensiivsust, panin paar kilomeetrist lõiku alla 4 mintsa kilomeetrile. Eks ma üritan edaspidi piduri peale panna muidu küpsetan enda veel täitsa ära. Seega homme võtan rahulikult, lähen Raineri juurde grillima ja vedelat leiba mekkima.


Motivatsioonilaul 2010:

http://www.youtube.com/watch?v=MHyWL_M6xZ4

mõtlesin midagi kirjutada, aga läks meelest.

Eelmine laupäev ja pühapäev tegin jätku selle aastasele jooksuotsadele. Tulid sellised lebo tempoga üle tunnised otsad- keha harjub veel jooksmisega. Mõlemal päeval tuli tegemist suurte hundikoertega, üks kes oli vabalt lahti ja teine kes hüppas üle aia. Krt, nii ketasse ajavad need penid!

Esmaspäeval aga tõmbasin bussiga kopra treeninglaagri, 250 eegu eest ei saa üliõpilane kunagi nii palju süüa, rääkimata majutusest ja häädest treeningvõimalustes. Sai siis ilusaid jooksu- ja suusakilomeetreid kogutud. Arvan, et need moodustasid väga suure osa minu talvisest ettevalmistusest :D Kurb, aga tõsi.

Esmaspäeval otsustasin siis Mitiga oma selle aasta viiendat jooksuotsa tegema minna, tema rahuliku tempoga. Oi plin, vaatasin et poiss tõmbab mu esimese tõusu peal juba küpseks oma "rahuliku" tempoga. Õnneks jõudsin 14 km ära kannatada, tempo langes vist isegi lõpus ja km ajaks tuli 5 min ja kopikaid peale. Mitt jooksis 16 km täis. Õhtal suuska.

Teisipäev läksin teist enesetapu katset sooritama, seekord küll teadlikult. Miti plaan oli järgmine: 4 km sooja+ venitusharjutused+ 3km lõik pulss 165+ 1,5km sörki+2km lõik pulss 170+sörk+1 km lõik pulss 175 ja vist miskit peale. 16 km kokku.
4 km sooja oli siis 5 min/km tempole, mis oli juba rohkem talutav kui eelmine päev. Mitil rahulik tempo tavaliselt alla 5 min/km(muidugi ta terve talv jooksnud). Väiksed venitusharjutused ja hopsti jooksma. Tempo läks kohe umbe kipeks, aga Mitist veel maha jääda ei tahtnud kuna olime veel 2 kopra piffi vaateulatuses :D Nojah, mul tõmbas tahhomeetri kohe punasesse tegelt ja vahe hakkas kärisema. Peale pingutust sörkisime veidi ja Mitt pani siis veel vingema tempoga puhuma. Ise sörkisin lihtsalt 16 km täis. vot jah. Õhtal Kekkos.


Kolmapäev-mullivann, suuska ja jooksu.

Viimase päeva Kekkos oli kui Ameerika raudtee, kehva laskumiste võtjana põrutasin kolmel korral kurvist välja. Minek oli super ja ilm veel parem.

Laagris kogesin ka esimest korda elus tunnet, et suusatamine on kergem kui jooksmine. Ei tea kas peaks ala vahetama :D aga noh eks suusakilomeetreid ikka see aasta omajagu kogunenud kah.

Korpi ei läinud veel see semester. Küll, aga käisin koolitusel kus sai funi ja muud moodi ennast haritud. Naiste konsentratsioon oli vägagi meeldiv. Mingi aeg tegin tantsutrenni kenade Pärnu tsikkidega. Sweet.

Umbe uni om, krt et nad seda kella nii valel ajal käänavad ja keeravad iks.

Vidder Castro on vast juba Alice imedemaal ja Alice ise on muhv. :D Ühinen.

Umbes täpselt selline vaatepilt avanes sel nädalavahetusel Mammastes, sai 23 km suuska tehtud Raineriga. Järgmine päev esimest korda peale detsembri algusest alanud jooksupausi sai ka sellele Saxiga lõpp tehtud- umbes 10 km jooksu siis. Mõlema päeva õhtal käisin sannas, aga krt lumelauaga(esimest korda) sai sellised obadused neljapäeval+sai teistele lihastele vatti mis muidu tavaelus ei saa, et lõppkokkuvõttes saun ei võtnud neid lihasvalusi ära xD

Vähem kui 2 kuud on jäänud jooksumaratonini, oleks hea rohkem rõhku jooksule panna nüüd. Uued kossid muretseda jne. Eesmärk on mul päris suur- tahaks nii Raul Ollele ära teha ja Põlvamaalt parim olla. Aega oleks vaja sinna 1:28:00.0 kanti siis. ehk nii 6-7 minutit parandust. See saab raske olema, sest treenitus tundub kuidagi kesine olevat. Treenime-näeme.

Sax, kes pole üldse trenni teinud, tahab ka see aasta eelmise aasta vigu vältida ja tulemust parandada. Samas tal trenniga veel kesisem seis, 0 tundi kui välja jätta see viimane trenn. Mis teha, elu ju kiire.

Ikka vee ei tea kas korpi avaldus teha :D

blabla bla

Eile oli raske päev, sõber Siim ostis uue auto ja oli vaja tähistada. Eelmise aasta brilliance. Auto nimeks pakuti pauk, mustikas, keravälk jms, aga mis lõpuks valiti seda veel ei tea. Iseenesest pauk sobiks hästi, sest ta esimene auto oli välk. Tantsutrenni sai siis kella 1-4ni ja magama kuskil 6 ajal :D

Saxile sai räägitud, et teen nädalas 4-5 korda trenni, tegelt koos "kangitõstmisega korbis" ja tantutrenniga tulebki ära. Kuigi, eks ma üritan tulevikus ilma nendeta need täis saada.

Omajagu innustus annavad teiste TM lood ja simpsoni jooksulood.


Veel on käinud mõte teha mingit muud harrastussporti, kuna orienteerumist tehtud oma 11-12 aastat suuremate ja väiksemate (vigastus/moti) pausidega, siis võiks ehk rohkem ratast sõita(maantee/mäe), suusatada, kajakiga sõita ja lihtsalt joosta(jooksuvõistlused). Tulevikus isegi Tartu neliküritus korraliku tulemusega läbi teha. Eks näis ja juhul kui liitun korbiga, kas siis üldse motti?

Varsti aga suusatama. Loodan, et on korralik rada, mitte nagu eilne "where the fuck is the skitrack" rada. :D

Nüüd üks pilt Ehitusõpetuse majaprojekti kohast, tulevikus kui raha rohkem (st kõvasti rohkem), löön sinna maja püsti. Lähitulevikus ehk mingi lihtsa ilusa loodusvaatega putka . Iseasi, kas hoiualale lastakse üldse ehitada.. :D

Mardisant

Viimased 2 aastat on olnud sitaks head, olin saanud treenida niipalju kui soovisin ja võimalik oli. Paar nädalat tagasi läksin, aga väikest jooksuotsa tegema jänese rajale. Emajõe ääres kohtasin Timot ja Kauri(kui mu nägemine ei petnud :P ..), kuulujuttude järgi teevad nüüd mõlemad väga korralikult trenni. Timo tegelt juba hea mitu aastat. See selleks, peale viisakaid tervitusi, nii umbes kilomeeter eemal käis raks jalas ära. Silme eest tõmbas kohe päris mustaks, peale oigamisi jõudsin jala vette panna. Siis oli tükk aega ukerdamist, et saada üle põllu tee peale ja ühe kopra pere autoga traumapunkti. Seal tehti mõned pildid ja jalg kipsi.

Rainer tõi järgmine päev kargud ja nii see elu karkudega kestnud juba üle 2 nädala. Peale esimest nädalat ei kannatanud enam valusid ära ja võtsin kipsi ära. Jalg oli täis hematoome ja üldse kõõluse juurest varvasteni paistes. Regulaarselt kasutasin valuvaigisteid, et ikka magada saaks. Koolis sai komberdatud, üritustel käidud, kuigi enamus päevast veedan toaseinte vahel. Nüüd saab isegi õrnalt kõndida, seda läbi valude, seega eelistan veel karke. Nii tõsist laksu ei oodanud ja veel trennis, suhteliselt siledal maal! Kauaoodatud ja rutiinitapjast kopralaager jääb väga suure tõenäosusega ära, tartu maraton küsimärgi all.

Njah, seega minu treeningideaal, teha trenni ja käia võistlustel ilma suurte vigastusteta läks järjekordselt luhta. Arvan, et selle ei üritagi tipptasemel sporti teha, kuna vigastused tõmbavad moti ikka nii maha. Lootus, et 6 kuuendat jala väänamist raksuga enam ei tule, ikka säilib ja muidugi üritan igatpidi vältida.

Ka seekord üks pilt. Muidu oleks igav.
Mr M jaoks mõtlen panna kunagi huvitavaid linke ja ehk saan ka kunagi USA jutu kirjutatud.

if only

Tekkis väike motipisik, et miskit kirjutada.
Vahepeal sai siis Kaarel teamina jälle KoKu jooksul tuult taga aetud. Mind pani imestama asjaolu, et Kaarel II(Sax) oli järjekordselt vintske. USAs ta trenni ei teinud (pole lihtsalt aega, määri ju aind raamatuid pähe), tihti rämpstoitu pugis ja siis Eestis vist 2-3 trennikorda teinuna suutis üllatavalt hästi 20 km läbida. Eeldasin, et mõnevõrra suurema treenitusega(1 kuu vähem USA elu ja trennikordi ehk 10 kanti+ mõned 2 tunnised otsad) suudan nagu nalja selle raja läbida. Ei suutnud, lõpus olime ikka mõlemad läbi. Kaotus võtjatele oli metsik ja platseerusime protokollis keskele. Saun jäi seekord Mammastes kesiseks, aga rahulolu raja läbimise üle see ei kahandanud. Järgmine aasta uuesti!
Tartu elu oli vahepeal nagu treeninglaager, 5 argipäeva jooksul käisin 1-2 korda jooksmas, 1 kord võrkpallis(juhul kui tugevusõpetuse loengus KT ei olnud :D ) ja siis veel 2 korda jõusaalis (kehtivus hakkas otsa saama :D ).
Viimasel ajal olen treeningud asendanud pidutsemistega, see nädal kogus neid tunde ikka märgatavalt ja selle sekka üksikud!!! unetunnid(meenus sõjaväe stressilaager). Selle tagajärjel magasin ükspäev 14 tundi jutti ja järgneval päeval, peale väikest tööd, viskasin ka jalad seinale nagu Murumets :)
Mälestusväärsemad hetki ja asju viimasest nädalast on üllatavalt palju. Ära märgiksin: oaklubi naaberklubi ja sealsed asunikud;))), koeralihaburksi, kreisid tantsud, klubi maailma, peaaegu Mari :D ja anahata. Selle viimase puhul peaksin tänusõnad andma massöörile massaaži eest ja oma sõbrantsidele, kes kinkisid mulle kinkekaardi. Kuradi mõnus oll, mõtlesin, et võiks kunagi peale raskeid võistlusi endale seda veel lubada.
Tervitused ka uue blogi omanikele McPiffidele ja Salapärasele A.-le.
Siin üks lambi pilt, mis suht koht iseloomustab tänast ilma.