Siin blogis kajastab harrastussportlane ja akadeemiliselt organiseerunud inseneriõppe üliõpilane enda mõningaid tegemisi. Seda oma stiilis, mis tihtipeale on selline banaalne(labane) ning meelelahutuslik. Seega ei tasu kõike loetut väga tõsiselt võtta. ;)
Tegin ainuõige otsuse, et ei võistelnud. Kuna trennid on muutunud vägagi kaootiliseks. Viimasel nädal oli hoopistükkis "korralik", s.t et 3x8h jõusaali(loe: tööd). Pealegi oli soov melu nautida!
Meenub külm ning vihmane reede ning õnneks mõnus laupäev ja pühapäev. Punkte pannes oli tohutult raske kontsentreeruda orienteerumisele(segavad faktorid...), ühel päeval avastasin enne oma viimasesse punkti jõudmist, neid kp-sid oli nii 7 kanti, et üks tähis on panemata jäänud :D epic. Simpsoniga rääkisime tihti joogipunktis arutlevaid klatšijutte, selleks et aeg lendaks. Ja ta lendaski! Laupäeval isegi kohati häirisime võistlejaid, alustades nendega juttu(juttu on tore ajada xD). Pühapäeval joogi- ning samas ka raadiopunktis olles, üritasime neid mitte segada, ergutasime ning proovisime ka märgata peale joomist "komposteerimata" plehku panijaid. Nii 3 tükki sai päästetud. Kahju, et kuulsime hiljem teistelt kobrastelt selliseid jutte: "nad naersid kui ma punkti unustasin võtta." Ju naersime omi nalju ning targad orienteeruja võtsid ennem punkti ning siis jõid.
Rajameeskond - hää.
Koprakarika peost ei räägi. Liiga EPIC!
Ahjaa, Kanepi sprint oli tore.
M21 Rada (1): 20 KP 3,50 km ^
### NR Nimi Klubi Tulemus
1. 3466 Timo Sild Võru 00:15:46
2. 4346 Timmo Tammemäe Orvand 00:16:33
3. 4211 Jaagup Truusalu Võru 00:16:42
4. 4191 Kaur Kase Võru 00:17:19
5. 3392 Lauri Malsroos Tammed 00:17:28
5. 1421 Kaarel Kure Kobras 00:17:28
7. 3928 Mattias Rennel KEKRSK 00:18:38
8. 9032 Ats Sõnajalg KEKRSK 00:18:48
9. 9134 Marek Karm KEKRSK 00:19:04
10. 1495 Alar Assor Kobras 00:19:06
Lõpetuseks üks pilt vägagi huvitavast ning muhedast vanakesest! Avastas orienteerumise pensieas, tuli 100km kauguselt võistlema ning... Pikem jutt ilmub ehk mujal.
Reedese päeva küsisin töölt vabaks, selleks et minna Mooste järve jooksule, olin ka herr bussijuht. Mooste jõudes tuli aga pahandava alatooniga kõne Venemaalt, et miks ma kahte kutti Edu keskuse juurest peale ei võtnud ja et sai ju kokku lepitud. Jah, võimalik et tõesti sai, aga krt, terve elu ikka ujula juurest peale võetud. Egas midagi, enam polnud midagi teha. Seega viskasin jooksuhilbud selga ning tegin väikse sörgi. Tunne oli nagu õudusunenäos, füüsiliselt raske töönädal ja võrkpalliõhtud olid jalgades ning selline 30+ kraadine ilm oli kui punkt i peal :D
Külavõistlus läks nii nagu arvatud kuigi liikusin nagu traktor - ühtlaselt ja aeglaselt, siis see aga tagas mulle ikkagi teise koha. Ühe kuti taga, kes iga tee hargnemise puhul küsis, et kuhu nüüd :D No ma ka olin esimest korda, aga teadmisega, et tiiru peab järvele ümber tegema :D Hiljem selgus, et oli üks neist kahest kutist kelle maha jätsin. Ning peale "vannivees" ujumist teda Kanepisse visates selgus, et ta on arvatavasti Kanepi ainuke spordifanatt ja nägi välja kui lihtne talupoeg. Selleks et võistlustele tulla, pidi noormees sõitma bussiga Võrru ning sealt Põlva. Kus, khm... mina pidin ta peale võtma, aga ei teinud seda. Trenni pidavat tegema täiesti üksi, sest Kanepis pole kedagi teist ning tarkuse omandavat raamatutest. Teel olles andsin talle nõu ning rääkisin kuidas herr Mitt ja Simpson trenni teevad. x) Järgmine aasta saab ta aga ülikooli õppima asudes liituda mõne Tartu jooksutreeninguga. Edu talle!
Ning seega on mul ikkagi ainuke positiivse emotsiooniga võistlus viimastel kuudel suvemängude teade. Siis jõudsin pingutada, mitte et see oleks piisav eliidimeeste tempos püsimiseks, aga väikse üllatuse tegin siiski. 4+min edu avavahetuse teise mehe ees x)
No ja edasi kohe plaan minna seltsi suvepäevadele puhkama. Nüüd pühapäeval pean aga tõdema, et olen veel rohkem väsinud kui ennem. Väga meeleolukad ja tegusad suvepäevad, kus viimases peatumiskohas sai tutvutud ühe imeriistaga...waterbird. da daaa x)
Ilma raske töö ning trennita ei oskaks ma hinnata reisimist, lebotamist või hoopis saunaõhtut!
Jällegi mõnda "asja" hakkad aga igatsema siis kui seda enam pole! Justkui oleks olnud nagu paradiisis ning järgmine päev kui kaelani sitas, kus pea norgu laskmine oleks liig mis liig.
Jumal tänatud, et elu on selline, kohati karm, sest muidu ei oleks pinget/põnevust ning eesmärke milleni püüelda.
Erasmuse paberite esitamise tähtaeg läks lukku 15 juuli(väliülikoolile), tagasisidet pole veel saanud. Juhul kui saan, siis proovin pikendada Saksamaal olekut ikka 2 semestri peale. Juhul kui ei saa, siis võtan master of science ning läheksin järgm. sügisel ehk Tallinna veel ühtede paberitele järele.
Praegu üritan saada korralikule trennilainele tagasi, samas töö on niigi stressirohke ning füüsiselt suht. nõudlik. Ning kahe klapitamine nõuab skille. See nv seltsi suvepäevad, tuleb fun :)
Täna tegin otsustava lükke - sain viimasest eksamist läbi. Ühe projekti paranduse tekke tämba aga õkva nii hästi, et kui veepuhastusjaam ehitusse läheks, siis miskit iks puhastab ja seda miskit oi-oi kui hästi!
Aga see selleks, lähme õhtuse tippsündmuse juurde, milleks oli traditsiooniliselt Põlva MV 1500meetri jooks. Mul jooksuks päris ei läinudki, oli pigem kulgemine. See tähendab, et algusest peale 4 käik rauas juhtimas ning vajalikul hetkel tempo muutust ei tulnud mitte kuskilt. Jalad olid täiesti kinni kui keegi sprinterlike jalalihastega mees mõõda keevitas. Kohaga olen rahul, aga ajaga mitte. Samas igati korralik kvaliteettreening sügisese arenguhüppe jaoks. Tuleb ja peab tulema! Vigastused hoidke heaga eemale...
Photo by sista!
PS! Tegelt siiski pealkirjas mainitud välejalgadest härrad ei osalenud sellel võistlusel - see-eest sain P. Pulleritsuliku pealkirja ;)
Kuigi trauma tõttu on väga paljud võistlused ära jäänud ning metsa orienteeruma polegi jõudnud, siis mõnest võistlusest on siiski midagi pajatada.
Nimelt 18-ndal mail käisime Aloga paarisorienteerumas. Erinevalt eelmisest etapist oli seekord tegemist valikorienteerumisega. Kuigi mina, kui kaardilugeja, unustasin alguses punkti valikute tegemise üldse ära, siis sai neid alguses võetud juhuslikult ja üllatuslikult lõpuks ehk ikkagi ideaalvariandi. Isegi lihtsal kaardil suutsime teha nii 1 min kanti viga, üks teevalikuviga ning teine "ületamatu" aia taha jooksmise viga. Muidu meil Aloga koostöö klapib, tema jooksutempo korvab minu viletsa jooksuvormi ning mu orienteerumisskillid on piisavad normaalse koha jaoks. Kuigi alati võiks paremini minna. Saime pingutuse eest üldarvestuses 4 koha ning EMÜ meistritiitli, ilmselgelt oli õhtul Atis mida tähistada.
Üldarvestus
Koht Võistleja 1 Võistleja 2 Aeg 1 Kristo Heinmann Kenny Kivikas 00:10:01 2 Marek Karm Mattias Rennel 00:10:52 3 Kaur Kase Jaagup Truusalu 00:11:23 4 Kaarel Kure Alo Rand 00:11:45 5 Alar Kume Sander Linnus 00:12:02 6 Karl Martin Alnek Karlo Puistaja 00:12:41 7 Adele Puusalu Raido Mitt 00:13:00 8 Karl Tiit Mati Tiit 00:13:10 9 Marko Tamm Anti Maisla 00:13:14 10 Kaspar Pruus Kaspar Karjus 00:13:15
Nii nädal tagasi käisin enda järjekordset linnukest hankimas. Seekord oli selleks ühe korporatsiooni kümnevõistlus. Lausa tahtsin minna ja proovida! Kuigi põhiline mida mulle soovitati oli ikka see, et ära ennast vigasta ning võta rahulikult. Mingil määral nii saigi tehtud, mitte et ma poleks seal üldse pingutanud(kaugel sellest), aga lihtsalt peale traumat polnud seda õiget minekut.
Arvasin, et olen ilgelt kõva tegija seal, aga tutkit - polnud isegi keskmik. Suht paljudel olid naelikud ja värki. Kusjuures esinelik on mu teada kergejõustiku trennis millalgi käinud. Need faktorid näitavad nii mõndagi. Endal tuli punkte ametlikult 2870, kuigi pidi olema hoopis 3007. Kuna odaviskes 10 meetrit vähem kirja pandud :P
PS! Kõik alad tehti ühe päevaga ära.
100m - 13.74 - aeglane. Keskkoolis jooksin kas 12,8 või 13,1. Samas pole lühikeses maas kunagi hiilanud.
kaugushüpe - 4.59. Kogu elu olen sinna kaugushüppe kasti jooksnud, tõuge peaaegu olematu. Siin hakkas nagu midagi looma, aga millegi pärast enne äratõuget tipin ja siis ikka hüppan nii 30cm pakust eemalt :D
kuul - 8,8. Arvasin, et jässakamad kutid tõukavad ikka kõvasti minust rohkem, aga oh imet, olin päris tegija oma lihtsa tehnikaga.
kõrgus - 1.35. Arvan, et põhikoolis hüppasin ka rohkem ;) tehnikat ple, ning olen minetanud isegi oma kunagise hüppevõime.
400m -60.34. Kuigi lõpus oli pulss laes, siis ikkagi tundsin et rajal sai kiireim käik liiga hilja sisse lükatud. Isiklik rekord on alla minuti kah :)
110tj - 22.15. Esimest korda elus. Siin tehti ainuke allahindlus, naiste tõkkekõrgus pandi. Siiski oli see ebamugavalt kõrgel. Kulgesin suhteliselt hästi kuni lõpupoole lõin põlve valusalt ära ja tasakaalu peaaegu kaotades oleks kõrval rajale kukkunud. Õnneks siiski nii ei läinud ja tänuks tubli tulemus.
ketas - 17.76. Esimest korda elus. Tehniline ala kus paraku mul tehnikat polnud. Koha pealt heidetud keetas lendas risti liikumise suunaga! Toores jõud! :D
teivas - 1.45. Jälle esimest korda elus. Arvate, et proovikatse 1.10m on madal? Arvasin sama, kuniks mitte ühegil proovikatsel ei õnnestunud mul seda kõrgust ületada. Eks siin ole omad põhjused. Esiteks hirm, teiseks selle 1.10m lati juurde jõudmiseks peab nii 3-4m kaugusele lendama. Ala on ka tehniline, tuled hea(!) hooga, lükkad teiba alla auku, siis tuleb tõuge koos käte ja teiba üles viimisega ning lõpuks peale lati ületamist tuleb teivas ka tagasi lükata. Päris palju asju ikkagi. Õnneks tulemus natuke parem kui kõrgushüppes..
oda - 18.66(28.66). Tean, et mul peaks keskmisest ikka palju parem viskekäsi olema. Seda oda, aga ei saa lendama kuidagi. Tee või tina. 28,66-ga ei ole üldse rahul, veel vähem ametliku 18,66 :D
1500m - 5.11.43 Kuna peale 9-t ala polnud keegi käeulatuses ning seltsikaaslane soovitas põlvele mõeldes rahulikult joosta, siis nii ka tegin. Olen kindel et ei omanud enam piisavalt püssirohtu isikliku reksi kanti jooksmiseks, mis jääb nii umbes poole minuti kaugusele.
Ütleme ausalt, väga väsitav on see kümnevõistlus ning tehnilisi alasid ka palju. Isegi kaks päeva hiljem olid lihased nagu pakud :) Võistlus, ilm ja korraldus meeldisid!
Järgmine aasta nii võiks 4000+ punkti saada. Selleks oleks vaja ainult nii 3-4 ala väga heale tasemele saada.
Päikest!
Lühike video känguru elust,
Friday, May 13, 2011
27. jaanuar 1756 - sündis Wolfgang Amadeus Mozart.
18. jaanuar 2011 - tegin enda esimese jooksutrenni peale mitmekuulist pausi. Teravat valu põlvedes polnud.
31. märts 2011 - jooksin enda 16-ndas jooksutrennis 7km nii 4:40min/km tempos ja seda aeroobses. See oli positiivne märk! Lootused püsisid, et peale lume ning jää täielikku kadumist olen uuel tasemel. Häiris aga see, et põlved muutusid jooksukoormuse kasvades järjest tundlikumaks.
11. aprill 2011 - traumade saamise ekspert hankis endale saalitrennis vigastuse.
13. mai 2011 - neljandas traumajärgses jooksutennis on 7km keskmine kiirus tagasi 31. märtsi tasemel. Seda ainult ilma kevad-talviste oludeta ning pulss 10-15 võrra kõrgemal. "insert random roppsõna" küll!
Muide sain endale järjekordse linnukese kirja, nimelt käisin Üliõpilasseltside Liidu aastapäeval väitlemas. Tõsi, teema oli küllaltki võõras ja ettevalmistus üpris lühike, seega mu osa oli seal suht tühine. :D Koolis on ikka projekt projekti otsas ning tähtajad ukse taga. Wohoo!? :D
muusika maitse on subjektiivne. mozart trance!? :D http://www.youtube.com/watch?v=BZ7uQzWLG-Q
Ka sellel aastal jätkasin traditsiooni ja tegin enne võistlushooaja algust kontrolltreeningu. Erinevalt eelmisest aastast viisin muudatused sisse kuna põlved pole need mis nad olla võiksid. Seega 40 km asemel kütsin kerged 30 km jooksu. Keskmine tempo oli 4min/km, mis pole kevade kohta sugugi kehv. Peale 10 km muidugi hakkasid põlved valu tegema, õnneks peale 20km olid põlved valust nii tuimaks muutunud, et polnud probleemi lõpuni joosta.
Kui aga natuke sellest talvest kõnelda, siis ei suutnud ka see aasta suuremat sorti pausi vältida treeningutest, samas ettevalmistusperiood on olnud mitmekülgsem ja mahukam kui kunagi varem. Mida tõestab ilmekalt kontrolltreeningu tempo. Oma osa mängivad siin mu uued treenerid ja treeningpartnerid M.Simpson ning R.Mitt.
