Aga mis toimus?
Põhimõtteliselt see sama jama mis mind see aasta igal võistlusel kui ka päevakul vaevanud(kus vähem, kus rohkem), ma ei ole kontsentreerunud orienteerumisele, mõtlen muid mõtteid! Kaart kompassiga lihtsalt niisama kaasa võetud.
Ma ei tea miks...Kas tüdinenud orienteerumisest või või?
Mida mõtlesin?
Enne starti mõtlesin vist umbes nii, et tore on olla võistlustel ja lahe seltskond on jälle koos. Nii palju uusi inimesi. Ohoh, kena tšikk! Jaajaa, Eesti eliidimehed, ühele või mitmele võiks ära väänata! Vihm meeldib mulle, aga võiks enne mu starti ära lõppeda. Timo loeb ikka palju. Huvitav mis kell mul see start on?
Stardis mõtlesin, et huvitav kuidas me kolmekesi oma ämbri juurde joostes ära mahume. Sealt edasi võib-olla, et 15 000 kaart suckib ikka täiega jne.
Edasi läks mõtlemine kohati ikka rohkem orienteerumiskesksemaks, aga oli juba hilja, oma esimese punkti asemel leidsin hoopis võõra punkti ja veel teisegi.
Kolmandasse minnes avastasin, et mul pole õrna aimugi kus olen. Hiljem selgus, et olin seal 11-12 mini taga liidritest ja metsas seda nagu aimates, mõtlesin lihtsalt rahulikult lõpuni joosta. Katkestama ma siia ju ei tulnud... Lõpu poole olid käed külmast ja vihmast kanged, 2 tundi ja 23 mini ikkagi vihma käes :D
Nojah, sitta kah, vähemalt läks klubil hästi!
EESTIKATE RADA JA AJAD
Nagu alati tahan peale ebaõnnestumist haavadele palsamit. Seda üritasin saada päevakul ja ette rutates võib õelda: "suutsin ja sain mida tahtsin, raisk!" Nii naljakas kui ka see ei ole, tegin oma hooaja parima orienteerumise päevakul!! Kontsentreerusin stardist alates ainult orienteerumisele ja suuri vigu ei tulnudki. Tempo oli normaalne: üks käik varuks. Mitte punases või üle selle, nagu pulsikell näidata tahab.
PÄEVAKU RADA JA AJAD
Järgmine aasta tahaks Tartu suusamaratonile minna. Vast tuleb ikka lund ja äkki saan nimekaimu eelmise aasta koha pealt startida.
Loodan, et ülikoolielu mind spordist väga ära ei võõruta. haha
No comments:
Post a Comment